0010 x1 x2 x3 x 4 0011 x1 x2 x3 x 4 0101 x1 x2 x3 x 4 1101 x1 x2 x3 x 4 1110 x1 x2 x3 x 4 1111 x1 x 2 x3 x 4 Leitud konstituentide järgi saan TDNK: f(x1,x2,x3,x4)= x1 x2 x3 x4 x1 x2 x3 x4 x1 x2 x3 x4 x1 x2 x3 x4 x1 x2 x3 x4 x1 x2 x3 x4 x1 x2 x3 x4 Taandatud DNK: Leian Karnaugh’ kaardi abil f(x1,x2,x3,x4)= ∑ (0, 2, 3, 5, 13, 14, 15)1 x3x4 11 00 01 10 x1x2 00
0 0 1 - 0 - 1 11 1 - 0 - 1 1 0 0 0 0 5 TaDNK = f(x1 x2 x3 x4) = x2 x3 v x2 x4 v x1 x3 x4 v x1 x3 x4 v x1 x2 x4 v x1 x2 x3 v x1 x3 x4 Täielik DNK leiame funktsiooni ühtede piirkonna argumentvektorite vastavate konstituentide kokku liitmise teel VÕI-tehtega: 6 ARGUMENTVEKTOR KONSTITUENT 0001 x1 x2 x3 x4 0011 x1 x2 x3 x4 0010 x1 x2 x3 x4 0100 x1 x2 x3 x4
Taandatud DNK leiame Karnaugh' kaardi ühtede piirkonna abil X3,X4 00 01 11 10 X1,X 2 00 - 1 1 1 01 1 0 - 1 11 1 0 0 0 10 0 0 0 0 TaDNK = x1 xx 2 x4 ∨ x2 xx 3 xx 4 ∨ xx 1x3 xx 4 ∨ xx 1 xx 2 x3 ∨ xx 1 xx 2 x4 Täieliku DNK leiab iga argumentvektori konstituentide või- tehtega liitmise teel. X3,X4 00 01 11 10 X1,X 2 00 - 1 1 1 01 1 0 - 1 11 1 0 0 0 10 0 0 0 0 TDNK = xx 1 xx 2 xx 3 x4 ∨ xx 1 xx 2 x3 x4 ∨ xx 1 xx 2 x3 xx 4 ∨ xx 1 x2 xx 3 xx 4 ∨ xx 1 x2 x3 xx 4 ∨ x1 x2 xx 3 xx 4 6. Leida vabaltvalitud viisil punktis 3 saadud MKNK-ga
kommunikatsioon e. suhtlus, saatja saadab sõnumi teate vastuvõtjale kommutatsioon- teoreetiline asendusoperatsioon komparatiivne e. võrdlev-ajalooline keeleteadus uurib keeltevahelisi sugulussuhteid ja võrdleb omavahel sugulaskeeli. Selle isaks peetakse üldiselt sakslast Franz Boppi. komplementaarsus e. täiendavussuhe- vastandussuhe, kus alternatiivid teineteist välistavad (poiss tüdruk). konjutsioonid- lauseid või lauseosi siduvad sõnad konstituentide analüüs- moodustajate analüüs kontaktlingvistika- sõnade ühest keelest teise laenamise uurimine kontrastiivne keeleuurimine- selle lähteideeks on, et keeli saab võrrelda ka ainult struktuuriti. Siis pole tähtis, kas tegemist on sugulaskeeltega või mitte. kontseptualistlik tähendusteooria- selle järgi on tähendus seesmine kujutluspilt, mille sünnitab keelekasutajas kõnealune keeleelement ja mis mingil viisil iseloomustab kõiki antud märgi referente konventsionaalsed normid e
I. Millised keeled valida aluseks? On keeli, kus pole kindlat sõnajärge: · vaba sõnajärjega keeled · määratud sõnajärjega keeled II. tüüpilise järje määramine, kus abiks on · sünnipärase kõneleja intuitsioon · sagedus korpustest välja arvutades (usaldusväärseim!), kuid see on suur töö. Igas keeles pole jällegi seda võimalust, pole korpusi. · markeeritus põhisõnajärje puhul on vähem markeeritud. · pragmaatiline neutraalsus - konstituentide määramine (nt ergatiivsüstemid, topic-focus süsteemid) 11. Sõnajärje korrelatsioonid Mis probleemid on sõnajärje korrelatsiooniga? (eksamitöös tabeli abil selgitamine). Enamik maailmakeeli on SOV (45%) ja SVO (42%). Ainult subjekt-objekti vahekorda uurides selgub, et pea alati (96% juhtudest) on subjekt enne objekti. Verbi asukoht on teisejärguline küsimus, vähestes maailmakeeltes on OS ehk objekt enne subjekti (4%). VO on kõrvuti 91% keeltes.
i= 1 (x) i i , kus ( xi) = x ,kui_ = 0 i i Iga loogikafunktsioon on esitatav oma konstituentide disjunktsioonina. Loogikafunktsiooni esitamiseks kasutame loogikavalemeid. · Loogikavalem on samaselt tõene, kui iga argumentide vektori ( x1 , x2 ,..., xn ) puhul f(x1 , x2 ,..., xn )=1. Samaselt tõene valem - tautoloogia. · Loogikavalem on samaselt väär, kui iga argumentide vektori ( x1 , x2 ,..., xn ) puhul f(x1 , x2 ,..., xn )=0. · Loogikavalemid f1 ja f2 samaväärsed, kui iga argumentide vektori ( x1 , x2 ,..., xn ) puhul f1(x1 , x2 ,..., xn )= f2(x1 , x2 ,..
n i 1 i , kus xi x ,kui_ 0 i i Iga loogikafunktsioon on esitatav oma konstituentide disjunktsioonina. Loogikafunktsiooni esitamiseks kasutame loogikavalemeid. Loogikavalem on samaselt tõene, kui iga argumentide vektori ( x1 , x2 ,..., xn ) puhul f(x1 , x2 ,..., xn )=1. Samaselt tõene valem - tautoloogia. Loogikavalem on samaselt väär, kui iga argumentide vektori ( x1 , x2 ,..., xn ) puhul f(x1 , x2 ,..., xn )=0. Loogikavalemid f1 ja f2 samaväärsed, kui iga argumentide vektori ( x1 , x2 ,..., xn ) puhul f1(x1 , x2 ,..., xn )= f2(x1 , x2 ,..
annaabi.ee 
