(1833 1887) Meelis Jander - A-08 Sisukord: Lk 3 - Borodin'i Elulugu Lk 4 ... 5 - Teosed Lk 6 Surm Lk 7 Kasutatud allikad 2 Elulugu: Aleksandr Porfirjevits Borodin (12. november 1833 27. veebruar 1887) oli vene helilooja. Borodin sündis Peterburis, tema bioloogiline isa oli arvatavasti Gruusia prints Luka Gedevanishvili ja emaks oli Evdokia Konstantinovna Antonova. Lapsena sai ta väga hea hariduse, seal hulgas ka klaveriõpetuse. Aleksandr oli andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas ta loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada ning õppis mitut keelt (prantsuse -, itaalia keel ja kultuuri). Samuti õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus korraldati muusikaõhtuid, kus ema, isa ja sugulaste kaasabil õppis ta klaveri- ja tsellomängu. Huvi heliloomingu vastu tekkis tal
-Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mindi 1872.a. üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eesti keeles käibel tänapäevani. Carl Robert Jakobson -Rahvuslike liikumise radikaalse suuna eesotsas. -Sündis Tartus, lapsepõlve veetis aga Tormas. -Pärast J.Cimze seminari lõpetamist Valgas üritas ta töötada kooliõpetajana Tormas,aga kuna tekkisid tülid kohalike mõisnikega siis ta lahkus. -1863.Jõudis ta Peterburisse, sooritas ülemkooliõpetaja eksami ning sai suurvürsti tütre Olga -Konstantinovna koduõpetajaks. -Kunstnik Johann Köler tõi ta rahvusliku lliikumise juurde. -1865.aastal ilmusid tema esimesed kirjad ''Eesti Postimehes'', kus ta nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu ja propageeris karskusidemeid. -1868.a.pidas ta ''Vanemuise'' seltsis esimese isamaakõne valguse-, pimeduse-, ja koiduajast. -1870.pöördus ta tagasi Eesti kindla sooviga hakata põllumeheks.
patriootidega. Sellest ajast peale sai temast baltisaksa mõisnike võimu ja pärisorjusliku ühiskonna vastu võitleja. CRJist sai Peterburi 1. Eragümnaasiumi (nn. Kelleri gümnaasiumi) nooremate klasside saksa keele õpetaja ja internaadi kasvataja. 1865 sooritas Jakobson saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja eksami, see oli provintsist tulnud iseõppija kohta haruldane saavutus, ja andis tunde ka keiserlikus perekonnas. Ta sai suurvürsti tütre Olga Konstantinovna koduõpetajaks, mis kindlustas küllusliku elu(100-rublaline kuutasu). 1866. aastal töötas Jakobson koduõpetajana ka välismaise päritoluga kõrge riigiametniku vürst N. O. Souhozanet. Peagi tutvus Jakobson Kunstide Akadeemia professori J. Köleriga, kes tunnustatud portreemaalijana oli leidnud tee kõrgemasse seltskonda ja isegi keisrikotta. Aktiivse ühiskondliku ja rahvusliku võitlejana seisis Köler neil aastail nn. Peterburi patriootide eesotsas. 2.1 Kooliõpikud
¤ sõnastas nn eesti rahva usutunnistuse, et kui me ei saa suureks arvult, siis saagem suureks vaimult ¤ Hurda teeneks on rahvaluule kogumine ja publitseerimise algatamine ¤ Hurda ajalookäsitlus püsib tänaseni, nimelt tõestas just tema esmakordselt, et baltisakslased on kolonistid ja nende võim pole legitiimne (seaduslik). CARL ROBERT JAKOBSON (1841-1882) – lõpetas J. Cimze seminari Valgas ning sooritanud ülemkooliõpetaja eksami Peterburis, sai suurvürsti tütre Olga Konstantinovna koduõpetajaks ¤ Peterburis tõi Jakobsoni rahvusliku liikumise juurde J. Köler ¤ Jakobson esines kriitiliste artiklitega „Eesti Postimehe“ veergudel, rõhutades 1) kooliolude parandamist, 2) sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu, 3) propageeris karsklust ¤ aastatel 1868-1870 pidas ta „Vanemuise“ seltsis oma kuulsad kolm isamaakõnet, milles ta periodiseeris eestlaste ajaloo: 1) valguse- (kadunud kuldne muistne
annaabi.ee 
