täitvad ning alluvaid mitte omavad vastanud tajusid nii organisatsioonipõhist enesehinnangut, juhtimisstiile kui otsustusstiile erinevalt. Samuti on tulemustes vaadeldavad erinevused organisatsiooni suurusest ning tegevussektorist lähtuvalt. Täpsem analüüs eeldaks aga kindlasti suuremat valimit ning vastava fookusega uurimust. Käesolev töö uuris küll konstruktide omavahelisi seoseid, mis leidsid analüüsi käigus ka kinnitust, kuid peab märkima, et seoste olemasolu konstanteerimine iseeneses ei ole piisav tulem. Sellest lähtuvalt oleks huvitav ja samuti oluline uurida vahendeid, mille kaudu kõige otstarbekam oleks saadud seoseid juhtidel kasutada. Sars-Baldwin (1996) on oma uurimuses leidnud, et võtmerolli mängib siiski kommunikatsioon. Indiviidi arusaam tööülesannetest ei pruugi sageli kattuda juhi poolt seatud tööülesannetega. Seepärast on oluline, et juht kommunikeeriks eesmärke, väärtushinnanguid, ootusi ja organisatsiooni kultuuri oma töötajatele
ö. nende repertuaari ja ei vasta ka täiskasvanute sellelaadsetele palvetele. Aga juhul, kui üleminek tahtlikule mingi kindla asja joonistamisele formuleerub nn. graafiliste kujutiste arusaamise käigus, tuleks sellise formuleerumise teid eraldi vaadelda, leiavad autorid. Et lapsel ilmneks sihipärane soov mingit eset kujutada, tuleb talle eelnevalt anda ülesanne üht või teist eset kujutada ja õpetada talle n.ö. valmis esemete kopeerimist. Kuid sama see on vaid vajaminevate tingimuste konstanteerimine , mis omakorda aitavad kaasa graafiliste kujutelmade tekkimisele. Nende allikas ise on aga senini välja selgitamata. Omandanud figuuri joonistamise, millele on antud ka arusaadav nimetus nt. suits korstnast, muna jne. võib laps nende figuuridega täita terved leheküljed. Kõik see lubab oletada, et esmased graafilised kujutised tekivad lapse otsingulise aktiivsuse taustana, mis on suunatud konfiguratsiooni taasesitusele, mis on tekkinud juhuslikult tema
teos 5. „Madame Bovary“ + tuleta meelde 1 Balzaci teos („Isa Goirot“) 2. loeng 14.09.15 16. sajand ja John Locke on valgustuse „alustala“. Esteetikat Locke eriti teemana ei arutanud. Valgustus sajand oli liikumine eemale klassistsismi esteetikast ja lähenemine romantismile. Locke’i tähtsuseks oli see, et tal olid vastuolulised filosoofilised vaated. Ta eitas kaasasündinud ideid. Valgustuse oluline tahk oli kasvatuse ja hariduse tähtsuse konstanteerimine. Locke’i idee oli „tabula rasa“ – inimene sünnib kui puhas leht. Locke leidis, et tunnetuse aluseks on empiiriline (kogemuslik, kogemustel põhinev) kogemus. Tema materialismi nimetatakse sensualistlikuks. Ta jaotab objektib tunnetavateks ja mitte-tunnetavateks. Locke’i vaated kasvatusele: rajab ka selle tunnetusele ja kogemusele. Kasvataja peab tundma oma maad ja kombeid, veidrusi ja puudusi, et ta saaks seda kõike täisväärtuslikult edasi anda oma õpilastele.