suuruses. Livrees teenija võtab enda kätte Belinski vihmast tilkuva mantli. Seltskond rändab ruumist ruumi ega istu paigal. Inimesed ilmuvad vaatevälja vastavalt sellele, nagu olukord seda nõuab. Liikumist ja tegevuse kattumist on rohkem, kui stseeni kulgemise järgi võiks eeldada. Vein, toit, lakeid, külalised ja muusika ning tants seda kõike võib olla läbisegi. Tatjana ja Aleksandra kiirustavad mööda, käest kinni, konspiratiivselt naerdes. TATJANA: Ta ei teinud seda! ALEKSANDRA: Tegi küll! Aga tema ei tahtnud. 56 (Vappuvad taas naerukrampides. Pjotr Tsaadajev, 40 aastat vana, kõrgelaubaline ja kiilas, filosoof- härrasmees, kummardab neidudele, kui nood koos oma saladusega minema jooksevad. Seab end istuma toanurka jäävale toolile, valmis pigem publikut vastu võtma kui seda otsima.) TSAADAJEV: Kui armas..
Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Kõigil Päästekomitee liikmetel oli võrdne staatus. Paljud allikad nimetavad siiski Konstantin Pätsi Päästekomitee esimeheks. 19. veebruar võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril. Nõukogude ja Saksa okupatsiooni tingimustes tegutses Päästekomitee konspiratiivselt ning kasutas varjamiseks Suur-Tartu maantee 11 asuvat konspiratiivkorterit, kus ka töötati välja iseseisvusmanifest. 24. veebruaril nimetas Päästekomitee ametisse 13-liikmelise Eesti Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. Eesti Maapäeva Vanematenõukogu koostatud ja 21. veebruaril 1918 vastu võetud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Rõhutas eestlaste vabadusiga, lubati välja kuulutada vabadused, lahendada üh.probleemid, anda
alates. Lisaks enamlased väitsid, et revol läbi viimiseks pole vaja tööliseid kaasata tervenisti, revol peab läbi viima proletariaadi teadlik avangard- elukutselistest revolutsionääridest koosnev partei, enamlik partei. Kuna erilist rõhku polnud vaja panna töölisklassile, on küsimus, kas VSDTP pidi olema tööliste partei või pidid kuuluma elukutselised revolutsionäärid. Parteile esitati ka uudseid nõudeid. Partei peab algusest peale olema üles ehitatud konspiratiivselt, olema valmis ja võimeline tegutsema illegaalsetes oludes, parteisse ei tohi võtta ükskõik keda, vastupidi- tohib võtta vaid neid inimesi, kes on läbi tegude teostanud oma võimekust revolutsiooni teha. Inimesi tuleb praktilises tegevuses läbi katsuda. Oluline oli ka see, et kuna partei tegevus pidi toimuma illegaalselt, pidid kõik partei liikmed üksteise tegevust jälgima- et nende seltsimehed hoiaksid õiget kurssi, et ei teeks midagi passiivseks, vaid hoiaks õiget joont
annaabi.ee 
