tegeleb inimeste nõustamisega. Psühholoogia õpetaja on spetsialist, kes peab tundma psühholooigiat ning peab olema ka kraad. Psühaater-tegeleb ja uurib psüühika patoloogiaga. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, arenguvorme ning psüühika osa inimeses ja looduses. Psühholoogia struktuur jaguneb kaeks: 1)teoreetilised psühholoogia harud 2)rakendus psühholoogia harud. 1)psühholoogia:*terninoloogia*teooriad*konspektsioon*teadmised 2)eksperimentaal*uurimismeetodid*uurimistulemused. 2)rakendus psühholoogiaharud: kujunevad ajaloo käigus ja on kunstlikud, peegeldades teaduse arengut. KAKS RAKENDUSEPITSIOONI: 1.psüühilise protsesside konspektsioon:*psüühika on oma olemuselt mitte materiaalne vaid ideaalne nähtus*psüühika avaldub läbi materiaalsete nähtuste, retsultandina.*psüühikas peegeldub tegelikkus, mis eksisteerib inimest endas a väljaspool. 2
nimetada Euroopa valgustusliku mõtte peegelduseks. Samuti võib teda pidada 19. sajandi mõtte eelmänguks. Järjestikuste reformide idee ja mitte minek Pr revolutsiooni kirgede liinile see viitab juba 19 sajandi keskme mõttemallide juurde. Mis romantismi jooned on Faustis säilinud? Igavese külluse moment tagasilöökidest hoolimata püüdleb tegelane edasi ja tänu sellele saab Fausti analüüsida kui romantilist kangelast. Samuti on teosele iseloomulik läbipõimunud hea ja halva konspektsioon. Goethe loob ühe kõige eredama saatana, kes on jäänud hilisemasse kunsti. See on peegeldunud edasi ja jõuame ,,Meistri ja Margaritani" välja, kes on õiglane ja lahendab keerukaid situatsioone. Sellisel kujul võime Faustis näha romantilist konseptsiooni, see on romantilise vaatega kooskõlas olev joon. Weimari klassitsismi juures tuleb rääkida ka Friedrich Schillerist (1759- 1805). Nad on Goethega kirjanduslik paar ja Weimari klassitsismi raames töötasid ja kirjutasid koos
strukturuslim oli teatud lihtsus, ta loogika oli see, et vaatamata kõikidele erinevustele on olmeas kindlad alused, millele kogu inimkond toeatab. o F järgi pole sellist aluspõhja olemas. Ta väitab, et inimese kesksed teadusharud nagu antropoloogia jms vajaksid ümbervaatamist, sest inimisiksusele keskendumine pole midagi, mis peaks olema teadusliku mõtlemise vundament. o Ta leiab, et inimese konspektsioon on seotud humanitaarsete teadmistega VMS. · Pole oluline inimese mina vaid keegi. Inimene sieneb keelestruktuuri, mis teda ees ootab. · Lacan: o inimne siseneb keelde ja keele kaudu hakkab osutama sellele millest ta on ilma jäänud, ta hakkab kuuluma keelde ja tema indetiteet tuleb selle kaudu, et ta hakkab kuuluma keele keskonda. Populaarkultuuri teooriad loeng 12 Faucault · Teadusega on tal järgmised probleemid:
annaabi.ee 
