Õpikust: Riigi majandusressursid *majanduse keskmeks küsimuseks on püüd rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi *kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme tootmistegurid: *Maa-loodusressursid, kliima ja maa *Kapital- reaalkapital ja finantskapital *Tööjõud ja ettevõtlikus *majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Majanduse koduprodukt ja majandusareng *riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP) *Mida kiiremini kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda kiiremini suurenevad ka elanike tulud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunat...
Õpilased teavad, mis on sündimus, mis suremus ning aspekte, mis seda mõjutavad. Õpilased on kuulnud põgusalt erineva rahvastikuarenguga riikidest. Kõik õpilased pole teadmiste hulga poolest võrdsed, mõned vajavad lisaks praktilisi ülesandeid või pinginaabriga arutlemist. Tutvutud on vaid mõningase teoreetilise osaga demograafia teemast. Eelnevalt vajalikud tegevused õpetajale: Vajalik on teha Powerpointi esitlus, mis baseeruks õpetaja enda konspektil ning aitaks õpilasi iseseisval tunni konspekteerimisel. Samuti jagada töölehed, millel küsimused ja näidis rahvastikudiagrammid. Eelnevalt vajalikud tegevused õpilasele: Kodus lugeda läbi ptk lk 44-47 ning vastata eelmise peatüki küsimustele kirjalikult lk 44. Tunniks vajalikud materjalid, vahendid, tarkvara ja veebiaadressid: Õpik: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, G. Raagmaa, Tartu 2003. Omakoostatud konspektivihik demograafia materjaliga
2.3.1.1 Õpetamise teooriad Kolm enimtuntud õpetamise teooriat on: 1. konstruktivism – õpilane ehitab oma teadmiste pagasi ise. 2. empirism – teadmised omandatakse otseste kogemuste kaudu. 3. pragmatism – teadmine on ajas muutuv. (Villems, A. Ruul, K. 2001) Projektijuhtimise konspekt toetab mõnda konstruktivistliku õpetamisteooria alustala. Lugejal on võimalik haarata tervikut ja valida teemade läbimise järjekorda. Konspektil on ka omadusi, mis ei toeta konstruktivismi. Näiteks standardiseeritud enesetestid, suhtlemise ja koostöö võimaluse puudumine. Empirismiga ei ole antud konspektil seoseid. Töö autor ei usu, et inimene on “puhas leht”. Ka puuduvad konspektis võimalused otseste kogemuste tekitamiseks. Kõige enam on konspekti loomisel järgitud pragmatismi ideid (seepärast on see loetelus paksus kirjas). Prggmatismi kandev idee on: teadmine on rühma ekspertide omavaheline kokkulepe.
Lisaks toob välja nn. karjääriankrud olulised töökoha valikut ja töökoha sobivust mõjutavad tegurid: funktsionaalsus, juhilikkus, stabiilsus, loomingulisus, autonoomia. Loe lisaks: Türk, K. Personali juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2001 - osa 7, lk.186-232: Arendamine ja karjäär. 102 KOKKUVÕTE Kokkuvõttes tuleb sulle õnne soovida - oled jõudnud konspekti viimastele lehekülgedele. Ära ära unusta, et konspektil on ka lisad, kuigi oled seda ilmselt teksti hoolikamalt lugedes juba märganud. Lõpetuseks ole tubli, loe kindlasti konspektile lisaks ka õpikuid ja kohtume eksamil. Juhtimise aines on suuline eksam eksamipiletite küsimused leiad ÕIS'ist: igas piletis on kaks küsimust, mis on suvaline juhuslik kombinatsioon kõigi toodud küsimuste hulgast saad oma käega tõmmata need kaks piletit küsimuste koguhulgast. Loodetavasti äratas aine sinus huvi uurida juhtimise valdkonda edasi
annaabi.ee 
