materjal jääb kokkuvõttes paremini meelde, kui seda õppida mitte korraga vaid osade kaupa. Põhjus, miks niisugune vaheaegadega õppimine on efektiivsem, peitub selles, et erisugune kontekst erinevatel õppimiskordadel aitab materjali konsolideerumisele (kinnistumisele) oluliselt kaasa. On uuritud ka une võimalikku osa mälujälgede ühisel konsolideerumisel. Õppimise tulemus on otseseoses nn kiire une hulgaga kogu uneperioodil. Kui kiire perioodi alguses uni katkestati, oli konsolideerumisprotsess oluliselt halvem. Leiti ka, et uue informatsiooni omandamises tähtsat rolli mängiv hippokampus aktiveerub kiire une perioodil, justkui korrataks varasemaid õppimisepisoode. Tähtsad tegurid meeldejätmiseks on känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ning materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Objektiivsest organiseeritusest saab rääkida kui õpitav materjal on väliselt selgelt
1385 moodustati Vana Liivimaast Lõunas Krevo unioon. St, et tekkis Poola-Leedu personaalunioon. St juhtis üks inimene. Läänes toimus samuti tugevnemine. 1397 sõlmiti Kalmari unioon Taani (oli varem endaga ühendanudNorra) ja Rootsi (oli ühendanud Soome). Suur skandinaavia unioon. Ei olnud väga püsiv, lagunes hiljem uuesti Taaniks ja Rootsiks, aga mõlemal olid kasvavad lootused Vana Liivimaale. Taani kunn hakkas end uuesti kutsuma Taani hertsogiks. Eestist ida pool toimub konsolideerumisprotsess. Tõuseb esile Moskva suurvürstiriik. See riik liidab endaga teised vürstiriigid. Kõige olulisem 1478 Moskva suurvürstiliit liidab endaga Novgorodi suurvürstiriigi. Sellega viiakse vene alade ühendamisprotsess lõpule. On üks tugev Moskva suurvürstiriik. Kõigi nende jaoks on Vana Liivimaa kerge saak, sest seal ei ole ühtset tugevat riiki ja väikeriikide vahel puudub ühtsus.
Mitmetes uuringutes leiti, et õppimise tulemus on otseseoses nn kiire une hulgaga kogu uneperioodil. (Kiireks uneks nimetatakse sellist une faasi, millega kaasnevad kiired silmaliigutused, aju kõrgenenud elekriline aktiivsus ja unenäod. Selliseid perioode on öise une jooksul tavaliselt 4-5, kokku moodustab kiire uni tavaliselt 20-25% kogu uneajast.) Kui kiire une perioodi alguses uni alati katkestati, oli konsolideerumisprotsess oluliselt halvem. Leiti ka, et uue informatsiooni omandamiseks tähtsat rolli mängiv ajuosa hippokampus aktiveerub ka kiire une perioodil, justkui korrataks varasemaid õppimisepisoode. See aitab tõenäoliselt üsna oluliselt kaasa informatsiooni järkjärgulisele seostumisele mälus. Tähtsad tegurid meeldejätmiseks on känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks (millest oli juttu seoses lühimäluga) ning materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus.