vundamendi koormusest põhjustatud tihendav Vajum ajahetkeks t s =U*s, kus s on lõplik vajum · Koormusplaatkatse PLT t · Dilatomeetri katse vertikaalpinge ja U konsolidatsiooniaste. C pinnase Pinge ja vajumi arvestamisel arvestatakse ainult v 19. Mida kujutab endast surupenetreerimine? ehitisest tulevat lisapinget qt, Pinnase konsolidatsioonimoodul t- kihi paksus Kõige odavam uuring on surupenetreerimine omakaalupinge on pinnast juba tihenenud. 13. Millised on geotehnilise projekteerimise kujutab terasvarda surumist masse
Ristkülikulise talla puhul pindalaga A a = A / π . Lõpliku paksusega kihi puhul saab vajumise ajalise kulgemise prognoosimiseks kasutada joonistel 4.18 kuni 4.21 toodud graafikuid. 32 33 Graafikutel kasutatud tähised a – sõõrvundamendi raadius b – lintvundamendi laius c T = v2 t H cv – konsolidatsioonimoodul H – konsolideeruva kihi paksus t – aeg koormuse mõjumise algusest U – konsolidatsiooniaste U = st/s st – vajum hetkeks t s – lõplik vajum 4.8 Vundamendi konstrueerimine ja tugevusarvutus Eelneva alusel määratakse vundamendi plaanilised mõõtmed. Vundamendi konstruktsioonimaterjalide tugevusomadused konstruktsioonielementide kandevõime tuleb arvutada kooskõlas standarditega EN 1992 kuni EN 1996. Jäiga vundamendi all võib eeldada lineaarset survejaotust. Ökonoomsema lahenduse huvides võib kasutada pinnase ja ehitise koostööd arvestavaid meetodeid
kiiruse. Suhteliselt paksu konsolideeruva kihi korral võib kompaktse vundamendi (sõõrvundament raadiusega a) vajumi ajalise kulgemise - vajumi sthetkeks t arvutada seosega 41 42 Graafikutel kasutatud tähised a sõõrvundamendi raadius b lintvundamendi laius T= cv konsolidatsioonimoodul H konsolideeruva kihi paksus t aeg koormuse mõjumise algusest U konsolidatsiooniaste U = st/s st vajum hetkeks t s lõplik vajum 42. Vaivundamentide tüübidvt 5 loeng: Kuju järgi võib vaivundamente liigitada üksik-, lint- ja lausvundamendiks. Üksikvundamente (joonis 5.1b)kasutatakse peamiselt ehitise postide all. Vaiade arv üksikvundamendis on tavaliselt 3 kuni 16. Suurem vaiade arv põhjustab liialt suure rostvärgi. Väga suure koormuse puhul postile, mis tingib suurema vaiade hulga, tuleks kasutada pikemaid ning suurema läbimõõduga vaiu
konsolidatsiooni algul on deformatsioon võrdeline ruutjuurega ajast. Seepärast kui aeg suureneb 4 korda, suureneb vajum 2 korda. Algvajumi leidmiseks võetakse logaritmilise graafiku algosast mingile ajale t1 vastav vajum s1 ja seejärel ajale 4t1 vastav vajum s2. Vajumite vahe s = s2 s1 on eelöeldu põhjal võrdne vajumite vahega nullist kuni t1-ni. Seega algvajum s0 = s1 s. Koguvajum konsolidatsioonist on seega sk = s100 s0. Kui 50% konsolidatsioonist on toimunud ja konsolidatsiooniaste 0,5, on vajum seega s0 + sk/2. Graafikult saab leida nüüd sellisele vajumile vastava aja t50. Konsolidatsiooniastmele 0,5 vastab ajategur N50 = 0,485. N avaldusest saab leida konsolidatsioonimooduli 4 h 2 N50 h 2 Cv = = 0,197 (4.27) t 50 2 t 50 kus h on proovikeha algkõrgus. 30. Vundamentide tüübid. Liivpadi. Rasked tambid. Vundamentide tüübid
Seega algvajum s0=s1-s. Koguvajum konsolidatsioonist on Savipinnasest on enamasti võimalik võtta rikkumata struktuuriga z = [ z ( x + y )] - seega sk=s100-s0. Kui 50% konsolidatsioonist on toimunud ja pinnaseproove ja seepärast otstarbekas kasutada laboratoorseid teime. Erandi E , konsolidatsiooniaste 0,5, on vajum seega s0+sk/2. Graafikult saab leida nüüd moodustavad saviliivad, millest rikkumata struktuuriga proovide võtmine sellisele vajumile vastava aja t50. Konsolidatsiooniastmele 0,5 vastab ajategur puuraugust ei õnnestu. Kui sellise pinnase deformatsioon on oluline ehituse kus v on Poisson'i tegur. Kuna horisontaalsuunalised deformatsioonid on N50=0,485
s t = m v z dz (4.21) 0 Mugavam on vajumi st määramiseks kasutada seost s t = Us (4.22) kus s on lõplik, stabiliseerunud vajum ja U konsolidatsiooniaste ehk hetkeks t toimunud vajumi suhe lõppvajumisse. U määratakse seosega h m v z dz 0 U= (4.23)
annaabi.ee 
