a Karl XI poolt algatatud aadli läänistuste tühistamine, et parandada riigi sõdadest kurnatud finantse. Eestimaal võeti reduktsiooniga 54% mõisatest riigile, mis anti rendile kohalikele aadlikele, kuid ka linnakodanikele. Rendiaeg oli piiratud algul kolme ning seejärel 12 aastaga, ja riik teostas rentimise ajal kontrolli. Reduktsiooniga oli riigimõisate kätte läinud ka kohalike mõisnike patronaadiõigus koguduste üle. Vaimulike valik ja nimetamine kuulusid nüüd kohalike konsistooriumide kompetentsi. Reduktsiooni tagajärjel tekkis konflikt Rootsi keskvalitsuse ja Liivimaa maapäeva vahel, kuna aadli arvates ähvardas see aadli kui seisuse olemasolu. Kuid reduktsioonipoliitika kaugem siht oli feodaalse süsteemi lammutamine, sest mõisaid võidi rendile anda ka mitteaadlikele. 17. sajand oli üleminekuaeg feodalismilt kapitalismile. Köster-koolmeister 1684 aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa asutatakse seminar eesti soost koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks
Pietistid hakaksid parandama saksakeelset Piiblit, Luther oli tõlkinud selle ladina keelest, mitte heebrea keelest. See oli üks tulekolle, ortodoksete luterlaste jaoks oli see pühaduseteostus. Rootsi võimud suhtusid rangelt eitavalt, Rootsis oli pietism keelatud. Keskvõimu vahetudes kadus Balti provintsides pietismi keelu nõue. Vene keskvõim ja Balti rüütelkonnad ei olnud selle vastu. Põhjasõja järel tulid Baltimaadesse pietistidest pastorid, konsistooriumide toel hakati mõjutama mõisnikkonda, et pandaks ametisse pietistlike pastoreid. Balti provintsides oli tegemist Halle pietismiga (Halle ülikool). Pietism muutus Eesti alal valitsevaks usuvooluks. Laiemalt tähendas see seda, et oli suur vahe ortodoksest luterlasest ja pietistist pastori vahel. Pietist oli kohusetundlik ning võttis koguduse teenimist väga tähtsalt. Kohusetunne tähendas, et toimus suur tegutsemine kõikides kirikuelu valdkondades. Kirikuhoonete taastamine, koolide
omaette konsistoriaalpiirkonna). Tallinna konsistoorium kui selline oli alguse saanud juba seoses reformatsiooniga, selle oli sisse seadnud Tallinna raad. Selle etteotsa saab nüüd üks bürgermeistritest. Konsistooriumil on ka oma superintendent (tavaliselt Oleviste kiriku ülemõpetaja/pastor). Eestimaa konsistoorium oli aga seotud Toomkirikuga. Omaette iseseisev kirikupiirkond on Narva. Narva ei ole seotud ei Eesti- ega Liivimaaga. Konsistooriumide põhitegevuseks oli kirikuvalitsemine, tegeleb eelkõige halduslike küsimustega. Toona oli konsistooriumil ka kohtumõistmise kompetents (siiski äärmiselt piiratud, eelkõige puudutab vaimulike enda probleeme, komblusega seotud, abielud, abielude lahutamine-rikkumine, abielude lubamine kõik abielud ei olnud ju teretulnud). Peamiselt abieluküsimused on olnud kesksed. 18. sajandi algul oli kõige suuremaks probleemiks kadunud abikaasade surnukskuulutamine
annaabi.ee 
