,,Õhtuõhtud sõudvad sala" ja ,,Ööbik" ). Kappelil on ka kolm suuremat teost, väärtuslikeim neist on 1892. aastal valminud koorikantaat ,,Päikesele". 1903. aastal andis Kappel välja ,,Muusika algõpetuse" ning pikka aega oli eesti koolides kasutusel tema koostatud ,,Kooli-laulmise raamat Eesti rahvakoolidele". Miina Härma (1864-1941) Helilooja, organist, koorijuht ja aktiivne muusikategelane. 1883. aastal siirdus Peterburi konsevatooriumi orelit õppima. Hiljem kogusid ta orelikontserdid palju menu. Miina Härma oli tõenäoliselt esimene eesti interpreteet, kes pälvis tunnustust ka kodust kaugemal. Härma kuulus paljudesse kulturiorganisatsioonidesse sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonda jne. Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Tema loomingus on ülekaalus koorilaulud, kuid on ka paar suuremat teost. Tema koorilaulud jagunevad kolmeks haruks 1.
Vanade aegade meenutuseks laulsid Jakko Ryhänen ja Teo Masite koos Rossisi ooperist ,,Sevilla habemeaja" kuulsa Don Basilio aaria. Kava oli väga mitmekülgne ja esitusele tulid aariad Mozarti, Rossini, Donizetti ja Verdi ooperitest. Teo-Endel Maiste sündinud 29. veebruaril 1932 Võrus on eesti laulja (bass) ja näitleja. Lõpetas Tomski Muusikakooli A.Tihhomirova lauluklassi 1957. 19571958 õppis Novosibirski konservatooriumis. 1962 lõpetas Tallinna Riikliku Konsevatooriumi (J.Siimoni kl.). 19601965 teater Vanemuine solist. 1965. aastast teater Estonia solist. Alates 1970 töötas TRK/ EMA õppejõuna; õpilasi: Hans Miilberg, Thomas Mürk, Jaan Willem Sibul, Taimo Toomast. Esinenud kammer- ja oratooriumilauljana. Võtnud osa ka filmidest Ooperiball 1974, Roosid lõunast 1977 , Puritaanlased 1984. Kuna noored artistid pole endale veel suurt esinemispagasit kindlustanud puudub nede kohta internetis informatsioon.
Konspektid õpikust "Eesti muusikaajalugu" (Koostaja : Aime Kaarlep) Miina Härma ( 9.oktoober.1864 - 16.november.1941) Miina Härma oli helilooja,organist,koorijuht ja aktiivne muusikategelane. Ta sündis muusikalembelises kooliõpetaja peres Tartu lähedal. Juba varakult tegi ta tutvust orelimängu ja noodiõpetusega. Kaheksaaastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi. Karl August Hermannilt. Härma siirdus 1883.aastal Peterburi konsevatooriumi, kus ta õppis orelit. Pärast lõpetamist 1890.aastal reisis ta mõnda aega Euroopas, kus esines orelikontserditega - mitmel pool Saksamaal ( ka Londonis). Ta oli esimene interpreet, kes pälvis tunnustust nõnda kaugel kodust. Tartusse naastes jätkas ta Kokõrval ka paljudes maakirikutes ( Tarvastus, Helmes, Paistus, Hallistes, Vändras, Suure-Jaanis jm), kus taolised kontserdid olid veel haruldased. Tema kavades oli palju Bachi, Mendelssohn - Bartholdy jt oreliteoseid
Sündis Hiiumaal Käinas, kus praegu asub ka tema majamuuseum. Suri Berliinis. Peterburi konsevatooriumi lõputööna valmis kantaat ,,Johannes Damaskusest"(1897) teksti kirjutanud krahv Aleksei Tolstoi. Avamäng ,,Julius Caesar" (1986). Esimene sümfooniline teos Eesti muusikas. Samuti oli Tobias esimene keelpillikvarteti ja esimese klaverikontserdi looja. Loomingu tähtteoseks on 1909. a valminud saksakeelne oratoorium ,,Joonase lähetamine" (,,Das Jona Sendung"), mis on üks suurejoonelisemaid ja monumentaalsemaid teoseid Eesti muusika ajaloos
saksapärased seaded. Vana regilaulu omapära ei osatud veel hinnata rahvuslik enesetunnetus oli alles kasvamas. Sajandi alguse rahvuslikud sihid suundusid aga juba igal alal tõeliselt o m a leidmisele. Nii jõuti ka vanema rahvamuusika, eriti regilaulu väärtustamisele eesti helikeele leidmiseks tuli süveneda just vanemasse rahvaviisi, sealt inspiratsiooni ammutada. 20. saj. algul osalesid rahvaviiside kogumisel tulevased eesti heliloojad, tollased Peterburi konsevatooriumi muusikatudengid. Vahetu kokkupuude elava rahvamuusikaga avaldas mõju ka nende loomingule. Teatavaid mõjutusi suhtumises rahvaviisisse said nad kindlasti ka oma kompositsiooniõppejõult Nikolai Rimski-Korsakovilt, kes ikka ja jälle rõhutas folkloori tähtsust rahva helikunstile. Vanas rahvaviisis hakati nägema hindamatut rahvuslikku varandust, lätet, mis peaks toitma rahvuslikku muusikaloomingut.
annaabi.ee 
