Nii ema kui isa huvitasid muusikast, nii algasidki muusikaõpingud 9 aasta vanuses kõigepealt ema juhendamisel ja seejärel muusikakoolis. Üsna pea valmisid esimesed palad. Peale isa surma sattus Dmitri rahalistesse raskustesse. Õnneks leidis ta aga tööd kinos, improviseerides tummfilmidele saatemuusikat. Ta lõpetas konservatooriumis kaks eriala, klaveri ja kompositsiooni. Pärast konservatooriumi lõpetamist tegutses Sostakovits pianisti, helilooja ja õppejõuna (Lenigradi ja Moskva konservatooriumides). Ta suri 1975. aastal Moskvas. Tema loomingusse kuulub 15 sümfooniat, 15 keelpillikvartetti, mõned instrumentaal-kontserdid, 24 prelüüdi ja fuugat klaverile, 2 ooperit, mõned vokaal-sümfoonilised suurvormid, mõned vokaaltsüklid, muusika umbes kolmekümnele filmile jm. Suur osa tema loomingust on patriootilise sisuga, kuid leidub ka rahvamuusikal baasnevaid teoseid.
Arthur Honegger on kahe rahvuskultuuri esindaja. Ta on sveitsi päritolu, sündinud Põhja- Prantsusmaa sadamalinnas Havre`is (Normandias), hiljem elas Pariisis. Honegger sai tuntuks prantsuse "kuuiku" (Groupe des Six) tegutsemise ajal. Tema muusikas on tuntavad nii prantsuse kui austria-saksa kultuuri mõjutused. Helilooja saavutuseks võib pidada : oratooriumizanri taastamist Prantsusmaal ja prantsuse sümfoonia maailmatasemele viimist. Muusikahariduse sai Honegger Zürichi ja Pariisi konservatooriumides, kus õppis kompositsiooni, kontrapunkti, viiulit ja dirigeerimist. Ta kirjutas poeeme häälele ja klaverile kaasaja autorite sõnadele. Juba varasel loominguperioodil kasutas ta palju polüfoonilisi võtteid. Honeggeri ebajumalaks muutus Stravinski. Juhtivateks zanrideks tema loomingus muutusid oratoorium ja ooper-oratoorium. Aastakümne teisel poolel valmisid antiigi- ja piibliainelised teosed. 1930. aastatel oli Honegger ka ühiskondlikult aktiivne (Prantsusmaa Rahvarinde liige), II
tegutsemise ajal. Tema muusikas on tuntavad nii prantsuse kui austria-saksa kultuuri mõjutused. Helilooja saavutuseks võib pidada · oratooriumizanri taastamist Prantsusmaal ja · prantsuse sümfoonia maailmatasemele viimist. Muusikahariduse sai Honegger Zürichi ja Pariisi konservatooriumides, kus õppis kompositsiooni, kontrapunkti, viiulit ja dirigeerimist. Ta kirjutas poeeme häälele ja klaverile (poeem oli populaarne vokaalzanr Prantsusmaal juba Massenet' eluajal) kaasaja autorite sõnadele. Aastatel 1915-1922 oli Honegger loominguliselt viljakas, tema huvidering oli üsna lai alates music hall'ist, urbanismist ja uuslihtsusest karmilt tõsiste teemadeni. Juba varasel loominguperioodil kasutas ta palju polüfoonilisi võtteid. Honeggeri ebajumalaks muutus