Aastail 1940-1941 ja 1944-1967 oli Bruno Lukk konservatooriumi klaverikateedri juhataja, porfessoriks määrati ta 1945. aastal. Luki üks esimesi õpilasi ja pikaaegne kolleeg Heljo Sepp on meenutanud, et Lukk oli ideaalne kateedrijuhataja: "Ta hoidis distsipliini ning oskas käituda inimesega viisakalt ja tagasihoidlikult. Ka pole ma kunagi kuulnud teda närvilises keskkonnas midagi halba ütlevat." Selge on ka see, et Lukki austasid veel mitmete teiste konservatooriumide klaveriosakonnad ta oli tihtipeale eksamikomisjonides Moskva ja Leningradi konservatooriumis. Samuti osales ta paljude züriide töös. Vladimir Alumäe järel pidas Lukk aastatel 1948-1951 konservatoorumi direktori ning aastail 1951-1955 direktori asetäitja ametit. Lukk pidas neid ameteid administratiivselt raskeks ja tänamatuks ning tundis heameelt, kui neist vabanes. Bruno Lukk on inimene, kes kogu elu, kogu oma vaimuenergia ja mõttetöö on
teha, on püütud seda võimalikult emotsionaalseks lihtsustada. /--/ Muusika üldarusaadavust on võimalik saavutada ainult kahel moel - kas muudetakse see võimalikult primitiivseks või õpib igaüks selgeks muusika keele. Nõnda sai muusika üldmõistetavaks lihtsustamise järelmõjuderikkaim katse alguse just Prantsuse revolutsiooni tagajärjel. Esmakordselt püüti ühe suurriigi piires muuta muusikat kasulikuks uutele poliitilistele ideedele: konservatooriumide süsteemi loomisel väljanuputatud programmid olid muusikaajaloos esimesed katsetused kõike tasalülitada, ühesarnaseks muuta. Tänapäevalgi õpetatakse üle kogu maailma euroopa muusikat ikka veel ühesuguste meetodite järgi. Samadele põhimõtetele tuginedes püütakse ka selgitada, nagu poleks muusika õppimine selle mõistmiseks üldse vajalik, aitab paljast ilumeelest. Nii peabki igaüks end piisavalt võimeliseks ja õigustatuks avaldama oma arvamust muusika esituse ja taseme üle
18 keerdkäike mõistmata jäid suure helilooja, nagu mitmete teiste tema parimate kaasmaalaste vaated piiratuks ja ebajärjekindlaks. Kavala Cavouri isiklik võlu pimestas Verdit, ta ei märganud osava diplomaadi poliitika vallutuslikku olemust ning täitis endale võetud ülesandeid suurima hoolikusega. Helilooja töötas välja muusikaliste asutuste reorganiseerimise projekti, taotles konservatooriumide riigistamist ja seost teatritega, andekate muusikute tasuta ettevalmistamist õhtustes muusikakoolides jne. Cavouri surma tõttu jäid kavatsused ellu viimata. Plaanide ja taotluste tühjajooksmine tekitas Verdis meelepaha ning siitpeale püüdis ta mistahes komisjonide ning organisatsioonide tööst kõrvale jääda. Sest koguni siis, kui talle kümme aastat hiljem, "Aida" kirjutamise aegu, tehti ettepanek S. Mercadante asemel Naapoli
annaabi.ee 
