Okaspuude kuni määrdunud kollased, nurgelised. tüvemädanike tekitajad Männitaelik- Tekitab juurte ja tüve juurekaelal enamasti kübar ebakorrapäraselt kabjakujuline. Sageli kuusel pruunmädanikku. Nakatumine juurte laskuva alusega.valhel ristlõikes peaaegu ja juurekale vigastuste kaudu. Puit värvub kolmnurkne. Kuni 7cm paksune, läbimõõt u pruunikaskollaseks. Lõhestunud pinnal 15cm. Ülakülg tihedate konsentriliste nähtavad valge seeneniidistikuga täitunud vagudega krobeline. Eriti radiaalsuunas lõhed. 3. staadiumis laguneb puit sügavalt lõhestunud. Tumepruun kuni kuubikuteks. Sage kuuse kändudel ja mustjaspruun. Seeneliha väga kõva, kollakas lamapuudel. Eestis sage. Elavatel puudel kuni kastanpruun. Hümenofoori torukesed harva. Verev nahkis kübarad on kuni 1 cm paksused
tärklis ja mitmesugused rasvad. Kevadel, vegetatsiooniperioodi algusestoodab kambium suuremõõtmelisi ja õhukeseseinalisi trahheiidirakke, mistõttu näib kevadpuit ristlõikes heledamana. Hilispuit koosneb rohkem paksuseinalistest ja väiksemamõõtmelistest trahheiididest, mistõttu näib tumedamana. Hilispuit eristub nähtavalt järgmise aasta kevadpuidu heledamatest rakkudest, andes selliselt võimaluse värvuskontrasti abil aastarõngaid omavahel eristada. Aastarõngad paiknevad konsentriliste ringidena üksteise kõrval, moodustades puutüve ristlõikel iseloomuliku joonise. Kevadpuidu trahheiidides toimub põhiline vee tõusev liikumine, hilispuidu trahheiidid annavad tüvele mehhaanilise tugevuse. Mitmel okaspuuperekonnal leidub enamasti hilispuidus trahheiidide vahel ka vertikaalseid vaigukäike (männi perekond). Vertikaalsed vaigukäigud on vooderdatud parenhüümirakkudega (epiteelrakkudega), mille seintes asuvad lihtpoorid. Parenhüümirakud
Plaadid pöörlevad kõvaketta sees kindla kiirusega (4200/5400/7200/10K/15K pööret minuti jooksul). Juhtelektroonika juhib lugemis- ja kirjutamispäid ja edastab vajalikke andmeid. Puhvermälu on vajalik sellel põhjusel, et tihti on kõvaketta liidese läbilaskevõime suurem kui kõvaketta sisemine andmevahetuse kiirus (kiirus, millega kõvaketas suudab andmeid plaatidele kirjutada ja sealt lugeda). Andmed kirjutatakse konsentriliste ringidena (mitte spiraalina), mida nimetatakse radadeks (track). Rajad on jaotatud sektoriteks (sector). Sektoreid võib olla erinevatel radadel erinev arv (seesmistel ringidel vähem ja välimistel ringidel rohkem), kuid sektrorile salvestatav andmehulk on konstantne. Sellel põhjusel on kaasajal kõvaketta sisemine andmevahetuskiirus välimistel radadel kiirem kui sisemistel radadel (plaadi pöörlemiskiirus on jääv aga välimistel radadel rohkem sektoreid). Lisalugemist: www.wikipedia.org
annaabi.ee 
