müügijärgne teenindus jne. Hea teeninduse tagamine organisatsiooni tasandil eeldab suuremat koostööd ning pidevat infovahetust erinevate osakondade ja inimeste vahel. Ei piisa sellest, et töötajad on allutatud oma osakonna juhile ning annavad nö aru ainult talle. Stabiilse teeninduskvaliteedi tagavad: personali regulaarne koolitamine ja motiveerimine, teenindusstandardite järgimine, kvaliteedi languse puhul kohene sekkumine. Teeninduse juhtimisel tuleb lähtuda konsensuslikust lähenemisest ühisest arusaamisest, häälestatusest ja lähenemisest kliendile. Ühine häälestatus mõjutab kõiki otsuseid, mis ettevõtte erinevatel tasanditel vastu võetakse. Hästi läbimõeldud teenindusstrateegia muutub ühel hetkel ettevõtte traditsiooniks - see omakorda hakkab mõjutama käibe ja kasuminumbreid. Rääkides teenindusest mõtleme kõigepealt klienditeenindajaid. Igas ettevõttes on kliendil oluline osa, sest on ju tema see, kes firmasse raha sisse toob
1 - , . ... 2005 . . .. ... .: , 2005 (2) . ... .: -, 1996 (6) . XII . . . .: , 1997 5 nagu mantsipatsiooni. Vastasel juhul kviriitlikuks omanikuks jäi müüja ja ostja sai bonitaarseks (preetorlikuks) omanikuks. (1), (2)2 Konsensusliku lepingu iseloom Ost ja müük on konsensuslik leping. Mõiste konsensuslikust kokkuleppest klassikalises Rooma õiguses ja Justinianuse õiguses ei ole identsed. Gaius määratleb konsensusliku lepingu, mis põhineb ametliku ja mitteametliku lepingu opositsioonil: "Leping loetakse sõlmituks lihtsa kokkuleppega, kuna pole vajalik ega lausumata verbaalseid valemeid ega kirjaliku vormi". Selles opositsioonist langeb välja tegelikude lepingute kategooria, mida saab samuti võrrelda ametlikke kokkulepetega ja selles mõttes on sama üldises kategoorias konsensuslikude
alustanud ettevalmistusi ühinemisprotsessiks. Liikmete arvu kasv on toonud kaasa EL-i tähtsuse tõusu. Tänane Euroopa Liit hõlmab kõiki peamisi Lääne-Euroopa riike, olles maailma suurim majanduslik ja kaubanduslik jõud. Laienemine on teinud EL-i institutsionaalse süsteemi ulatuslikumaks ja keerulisemaks, kuna see peab ühildama paljude erinevate osalejate huve. Et säilitada poliitilise protsessi efektiivsust liikmete arvu kasvades, on Euroopa Liit pidanud eemalduma konsensuslikust otsustamisest ning liikuma enamushääletuse suunas. Viimane laienemine (2004. aastal) oli enneolematu nii liituvate riikide arvu kui kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, liidu territooriumi kasvu (34%) ning rahvaarvu suurenemise (+ 105 miljonit) poolest. 3 Euroopa Liidu laienemine: · 1973: Taani, Iirimaa, Ühendkuningriik; · 1981: Kreeka; · 1986: Portugal, Hispaania; · 1990: Saksamaa ühendamine ning Ida-Saksa hõlmamine Saksamaa ja EL-i koosseisu;
annaabi.ee 
