Ning kindlasti kas see, et Eesti arengutase ei ole nii kõrge kui teistes Euroopa riikides ja Eesti ole võimaline panustama nii palju Euroopa Liitu rahaliselt, kui teised Euroopa Liidu liikmesriigid. Millised mured on Eestis demokraatiaga? Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus seaduse ülimuslikus ning inim ja kodanikuõiguste austamine. Kus rahvas teostab võimu konsensuses,otsese demokraatia kaudu või esindusdemokraatia kaudu. Eestis valitseb esindusdemokraatia, kus rahva poolt vaitud esindaja teostab võimu. Rahva poolt esindaja esindab rahva huve parlamendis ning seisab nende eest. Hetkel Eesti on olukord kus paljud inimesed ei usalda enam enda esindajad, kelle nad valisid kuna paljud esindajad on kuritarvitanud rahva usaldust. Eesti demokraatliku riigina ei ole väga tugev võrreldes teiste riikidega nagu näiteks Rootsi , Suurbritannia.
neli printsiipi (vt allpool). Gr pidas kõige vanemaks ühiskonnakorralduseks vabariiki, mis vastab kõige enam loomuliku seisundi normidele, seetõttu pidas ta nii päritavaid kui ka valitavaid monarhiaid ajutiseks nähtuseks teel rahva võimu allikate juurde. Grotius tuletas oma loomuõigusest esimese süstemaatilise rahvusvahelise õiguse õpetuse. Ta leidis, et loomuõigus on kaudselt vaadeldav ka rahvaste konsensuses. Gr. näitas suurt hulka antiikmõtlejaid ja eri aegade juriste tsiteerides, et teatav veendumus loomuõiguse sisust on alati olemas olnud. Õiguslik alus annab kindluse kõigele [kogu ühiskonnale ja tsivilisatsioonile]. Rahvusvahelist õigust rikkuv riik kahjustab lõppkokkuvõttes nii enda kui ka riikide ühenduse huve. [R&A:] Õpetuses esineb kaasaegse ratsionalismi jooni. Inimeste kokkuleppe ja nende
Igal juhul tuleb säilitada tasakaalustatud maailmapilt, nagu see tekkis Valgustusajal: ühiskond on tervik, iga tema autonoomne komponent on suhestatud tervikuga. Habermasi arvates on modernism ennast ammendanud selles mõttes, et ta ei produtseeri progresiivseid ideesid, kuid teisalt on ta tunginud kõikidesse elusfääridesse. Samas ei kavatse ta veel selepärast modernismist distantseeruda. Väljapääsu olukorrast, mida ta nim. legitiimsuse kriisiks, näeb ta ratsionalistlikus konsensuses kõigi eluavalduste vahel. Seda näeb ta riigi ülesandena. ? Habermas, Jürgen 1994 Filosoofia kui kohahoidja ja interpreet Akadeemia 12/ 2591 2610 ? Habermas, Jürgen 1992 Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna Vikerkaar 9 ? Thompson, John B 1996 Jürgen Habermas ja kriitiline ühiskonnateooria Akadeemia 1 2 ? ? Kellner, Douglas Fredric Jameson http://www.uta.edu/huma/illuminations
annaabi.ee 
