(Kui silindroidi juhtjoonteks on kaks kiivsirget, siis saadakse hüperboolne paraboloid) 56. Kuidas tekib üldkujuline silindriline (kooniline) pind? Üldkujuline silindriline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont p ja jääb paralleelseks antud sihisirgega s. (Kooniline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont p ja läbib antud punkti T. ellips >> elliptiline koonus) 57. Kuidas tekib silindroid (konoid) ? Silindroid tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab kahte antud juhtjoont ja jääb paralleelseks antud juhtpinnaga. (Konoid tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab kahte antud juhtjoont, kusjuures üks juhtjoon on sirge, ja jääb paralleelseks antud juhtpinnaga. 58. Kuidas tekib normaalkruvipind (kaldkruvipind)? Normaalkruvipind tekib telje ristlõikaja kruvijoonelisel liikumisel. (Kaldkruvipind tekib telje kaldlõikaja
liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis jääb etteantud ruumikõvera puutujaks laotuvad silindroid konoid hüperboolne paraboloid tekib, kui silindroidi juhtjoonteks on kaks mittelaotuvad kiivsirget 84) Kuidas tekib sirgjoone liikumisel ühekatteline pöördhüperboloid (hüperboolne paraboloid)? Hüperbooli pöörlemisel ümber kaastelje.
56. Kuidas tekib üldkujuline silindriline (kooniline) pind? Silindriline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont ja jääb paralleelseks antud sihisirgega. Kui juhtjoon on teist järku joon, siis tekib teist järku silinder. Kooniline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab juhtjoont . kui juhtjooneks on ellips, saadakse elliptiline koonus. 57. Kuidas tekib silndroid (konoid)? Silndroid tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab kahte antud juhtjoont ja jääb paralleelseks antud juhtpinnaga. Konoid on silindroid, mille üheks juhtjooneks on sirge. 58. Kuidas tekib normaal- ja kaldkruvipind? Normaalkruvipind- tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab pinna telge täisnurga all, st tekib telje ristlõikaja kruvijoonelisel liikumisel.
b) Mittelaotuvad pinnad Silindroid 60. Kuidas tekib sirgjoone liikumisel ühekatteline pöördhüperboloid (hüperboolne paraboloid)? Ühekatteline pöördhüperboloid tekib sirge põõrlemisel ümber sirge , kus sirged on kiivsed. 61. Kuidas tekib üldkujuline silindriline (kooniline) pind? Silindriline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont ja jääb paralleelseks antud sigega nn. sihisirgega 62. Kuidas tekib silindroid (konoid)? · Silindroid on pind, mis tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas omas asendis lõikab kahte antud juhtjoont ning jääb ühtlasi paralleelseks antud tasapinnaga nn. Juhtjoonega · Silindroid mille üks juhtjoon on sirge, nim. konoidiks 63. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Ringjoone, kaks parallelset sirget või ellipsi 64
tasanditega. paralleel: Pöördpinna teljega risti olevaid lõikeid. ekvaator: Suurima raadiusega paralleel kael: väikseima raadiusega paralleel vöö: Kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa 83. 86. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Kuidas tekib sirgjoone liikumisel ühekatteline pöördhüperboloid (hüperboolne paraboloid)? Kuidas tekib üldkujuline silindriline (kooniline) pind? Kuidas tekib silindroid (konoid)? nimetatakse pinda, mille tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon (moodustaja). Neist tähtsamad on loetletud allpool. Silindriline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont p ja jääb paralleelseks antud sihisirgega s (joon. 5.8, a). Kui juhtjooneks on teist järku joon, siis on tegemist teist järku silindriga (elliptiline, hüperboolne või paraboolne).
annaabi.ee 
