Isahunt üles ärkas ja kuulis kellegi häält. See hääl jõudis Koopa suuni ja kui Isahunt hakkas juba hüppama, nägi ta, et see on inimesekutsikas. Nimelt oli tiiger Shere Khan hüpanud puuraiduri lõkesse ja ennast ära kõrvetanud ning inimesed minema ajanud. Kuid väike poiss satus kogematta dzunglisse. Kuna dzungliseadus ei lubanud inimest tappa, siis jätsid Emahunt ja Isahunt ta endale. Emahunt pani poisile nimeks Konnapoeg Mowgli. Ime oli see, et Mowgli üldse ei kartnud hunte. Ta pandi teiste kutsikate kampa ja ta hakkas Emahundi piima jooma... Natukese aja pärast viisid Isahunt ja Emahunt Konnapoeg Mowgli Karja Nõupidamisele. Keegi huntidest ei hääletanud ta poolt, kuna vanemad ja õed-vennad ei tohtinud hääletada, kuid järsku astus vana karu Baloo välja ja hääletas tema poolt, kuna oli vaja kaks häält, siis tuli ka must panter Bagheera ja maksis Mowgli eest noore surnud härjaga. Niiimoodi
17 Kirjakeel riigis üldkasutatav korrastatud keelevorm Murdekeel teatud piirkonna eripärane keelekuju Aduma aru saama; almus armuand; asine hinnatav, tähtis; hajuma laiali valguma; heituma kartma hakkama; hubane koduselt mugav; hubisema võbisema; hulpima vees õõtsuma; hõikama (hõikega) kutsuma; irduma eralduma; kulles konnapoeg; kümblema suplema; lõngus ekstavagantselt riietatud; läitma süütama; mainima esile tooma; nugiline - teiste organismide kulul elav olend; orb vanemateta laps; pälvima midagi ära teenima; remmelgas puukujuline paju; räämas määrdunud; siug uss, madu; susi hunt; vagel ussike, tõuk; valla lahti, avatuks; õnar lohk, süvend 18 Kirderannikumurre sõnadel puudub palatalisatsioon, puudub vältevaheldus. Paiguti puudub sise- ja isegi lõpukadu
• olemasolevale sõnale uue tähendussisu andmine on levinuim sõnavara rikastamise viis Nt. J. V. Veski andis paljudele murdesõnadele terminoloogias uue sisu: • manukas ‘uurimistoimingu juurde kutsutud erapooletu isik’ (< manuline, Wiedemann ‘Miteinwohner’) • vakus ’feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus’ (W. ‘District; Kirchenbuch’) • kulles ‘kahepaikse vastne’ (W. ‘blaugraue Kuh’, murd. ‘konn, konnapoeg’) Tähenduse omadused Tähendused on lahutatavad keelelistest tähistustest, sellele viitab • sõnade tõlgitavus • sünonüümide olemasolu • tähendusmuutuse esinemine, kui formatiiv säilib • formatiivi ja tähenduse seos on algselt arbitraarne • inimese kognitiivsed kogemused ei peegeldu otseselt märgi kandjates • uusmoodustised on reeglina motiveeritud • üht ja sama objekti on võimalik nimetada erinevate lekseemide abil, millest igaühes on esile
Aga polnud ühtegi, keda ta poleks varsti kohale tagasi saatnud, ühes sõnadega: ,,Idioot! Teie ei oska matemaatikas kõrvagi liigutada. Puupea! Sel on pudrust ajud. Kalkuni aru, jumala eest, kalkuni aru! Matemaatiline kanapimedus! Oina pealuu! neegritega teid puksima saata, seal olete õigel kohal! Täielik oina otsaesine, ainult kuhu olete oma sarved pannud? Igavene rõngasnina, oleks kõrvad pisut pikemad. Teil on peaaju asemel surnud kala oimud. Konnapoeg, ainult saba puudub ja ujuda ei oska! Küll! Enneaegne vasikas, kärbse aevastus peaajus... Kõik läbi? Tähendab -- terve klass matemaatiline idioot! Ja ise tahate minu seltsimehed olla ning saada minu sõpradeks. Mis sõber võib olla inimene, kes on matemaatikas idioot? Ja mis seltsimees? Kas on ilma matemaatikata maailmas tõde? Kas on ilma tõeta ausust? Ilma aususeta otsekohesust? Kas mina räägiksin teiega nõnda, kui mina oleksin nagu teiegi matemaatiline idioot
annaabi.ee 
