Miks on iga Ecuadoris elav konnaliik maailmale oluline? Loomaaias ringi kõndides võib kõikjalt leida skeeme ja pilte ohustatud või juba välja surnud loomaliikidest, kuid need sõnad tunduvad kuidagi kauged ning tundub tähtsusetu, et kusagil kaugel riigis ei eksisteeri enam mingit ühte loomaliiki. Kuid kogu loodus on ühtne ökosüsteem, kus kõik on omavahel seotud. Iga liik selles süsteemis on oluline ning ühe lüli vahelt ära kadumine mõjutab ülejäänusid. Inimene kuulub sellesse süsteemi ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemine mõjutab inimeste tervist ja elu. Suurema mitmekesisusega suudab meie ökosüsteem paremini tastuda erinevatest katastroofidest, mitmekesisuse vähenemine mõjutab põllumajandust (vähem erinevaid taimi, mida kasvatada, rohkem kahjureid), levib rohkem haigusi ning toit ja vesi on raskemini kättesaadavad. Kahepaiksed on kliimamuutuste suhtes väga tundlikud ning nende kadumine võib näidata, et ökosüsteem on ...
Inkad-Lõuna-Ameerika rahvas,kes said nime valitseja järgi .Tähendab tõlkes kuningat , valitsejat Titicaca Järv Järve eripära tõttu elab järve ääres ka mitmeid ainulaadseid loomaliike Näiteks lennuvõimetu Titicaca pütt. Ja ainult selles järves elav konnaliik , mis on kohastumuseks järve madalale hapnikusisaldusele kasvatanud väga suure kortsus naha (suurem nahapind aitab järveveest enam hapnikku omastada). Materjal võetud internetist ja raamatust: Järved Raamatu autor Neil Morris , raamat välja antud 2002 . ii a võ id li sada oma S nime ;)
Asub Peruu ja Boliivia piiril Järvest voolab välja Desaguadero Järve pindala on 8372 km² Ruumala - 893 km³ Vesi on mage ja külm Järve voolavad jahedad jõed ja järves on külmad allikad. Sellepärast on tema vete temperatuur sügaval alati 1011 °C. Suvelgi ei tõuse pinnatemperatuur üle 14 °C Järve ja selle kaldaalasid asustavad mitu endeemset loomaliiki, näiteks lennuvõimetu titikaka pütt ja ainult selles järves elav konnaliik mis on kohastumuseks järve madala hapnikusisaldusega omandanud väga kortsulise naha. Järve Peruu-poolses osas asuvad tehislikud ujuvsaared Urose saared. Neid on umbes 42 ja need on tehtud totora- pilliroost, mis kasvab järve madalikel LEGEND ID ac a põ h ja s le b avad Inkade püha jär ve Titic a ja pla a tin a t täis ä rimu se koh a s elt kuld p templid.
kasvatatakse tehistingimustes vaid nende kõige tundlikumas arnegujärgus (nt munad, kudu, kullesed, noorjärgud) ning lastakse seejärel loodusesse. - Näiteks: Suurbritannias on tugiasustamise kaudu edukalt parandatud kivisisaliku asurkondade seisundit. Teise näitena saab tuua Taani, kus on tugiasustamise kaudu suurendatud rohe-kärnkonna ja punakõht-ungi asurkondade elujõulisust. Eestis on vähendatud tugiasustamise kaudu kõre (konnaliik) populatsioonides noorloomade suremust. Ümberasustamine - Ümberasustamine on isendite looduses ühest elupaigast teise üleviimine ehk populatsiooni ümberkolimine. - Enamasti otsustatakse populatsioon ümber asustada juhul, kui elupaik on lootusetult kahjustunud või kui see jääb alale, kuhu planeeritakse midagi sellist, mis asurkonna hävitab nt kaevandused, maanteed, raudteed. - Enamasti tehakse ümberasustamine taimedega, kuid seda on tehtud ka loomadega
koguhulgast. Ülejäänud vesi eraldub Titicaca järvest aurumise teel. Seejuures on aurumine vägagi intensiivne – seda soodustavad järve suur kõrgus merepinnast ja intensiivne päikesekiirgus. Titicaca järv on külma veega – ka suvisel perioodil ei tõuse tema pinnatemperatuur üle 14°C. Titicaca järv on madala hapnikusisaldusega ja see on üheks põhjuseks, miks seal elab mitmeid loomaliike, keda mujal ei leidu. Näiteks elab seal konnaliik, kelle nahk on väga kortsuline – suurem nahapind aitab järve veest paremini omastada hapnikku. Järve kallastel elutseb aga hulk erinevaid linde. Mitmed Titicaca järves elavad loomad, kes kunagi olid esindatud arvukalt, on kaasajal väga ohustatud. Populatsioone on vähendanud reostus, inimeste poolne ülepüük, aga ka näiteks Titicaca järve inimeste poolt sisse toodud forell, kes on hakanud liigselt peremehetsema. Titicaca järv on huvitav ka sõjalisest aspektist
sõltub suuresti tema pesitsuspaiga säilimisest ja turvalisusest ning et oma panuse annab talvine lisasöötmine. Tulemust me teame: Konnade abistajad püüavad kõrekulleseid. Kõre ehk viimase 40 aastaga on merikotkaste juttselg-kärnkonn on väljasuremisohus konnaliik. Et teda päästa, kaevatakse mererandadele sobilikke madalaid arvukus suurenenud üle 10 korra kuni 180 kudemistiike, kuhu asustatakse kõrede veel säilinud haudepaarini. looduslikest elupaikadest toodud kullesed. Merikotkaste arvukust on aidanud taastada Viimastel aastakümnetel oleme märganud neile talviti toodud lisasööt.
annaabi.ee 
