6. Järjesta kahepaiksete sigimisetapid 1. Emane konn laseb vette munarakud. 2. Isane konn laseb munarakkude peale seemnerakud 3. Viljastumine, mis toimub vees. 4. Kulles 5. Noor konn 6. Täiskasvanud konn 7. Kullese ja täiskasvanu konna erinevused. · Kulles hingab lõpustega · Kullesel on saba · Kullesel on küljejoon · Täiskasvanud konnal on jäsemed · Täiskasvanud konn hingab kopsude ja naha kaudu 8. Konnakullese ja kala kehaehituse sarnasused · Saba · Lõpused · Küljejoon · Jäsemeteta 9. Kuidas muutub maade kuivendamisel konnade arvukus? Väheneb, sest nad ei saa enam kudeda. 10. Kuidas muutub konnade arvukus, kui kahjutõrjeks kasutatakse putukamürke? Väheneb, sest söövad mürgitatud toitu.
Konna ja kapsaliblika ontogenees Konna areng viljastumisest surmani: 1. Päev 1 Kudu e. muna. 2. Päev 3-4 Vastkoorunud kulles. 3. Päev 4-6 Konnakulles välislõpustega, toimub uimekurdude ja välislõpuste sugenemine. 4. Päev 6-9 Konnakullese välislõpuste suurima arengu staadium. 5. Päev 9 Konnakulles siselõpustega. 6. Päev 12 Konnakulles kopsudega, toimub välislõpuste kadumine ja kinnitumiselundi taandarengu staadium. 7. Päev 70 Konnakulles tagajalgadega. 8. Päev 84 Konnakulles esi-ja tagajalgadega, toimub lõpusekaane rebenemine ja eesjäsemete vabanemine, suuaparaadi ümberkujunemine ja eesjäsemete vabanemine. 9. Päev 84+ Veest kuivale siirdumine. 10
ensüümid. Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Lüsosoomid - Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: Surnud rakkude lagundamine hulkraksetes. Kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis) Võõra orgaanilise aine lagundamine: Rakusisene seedimine ainuraksetel. Rakku sattunud võõra orgaanilise aine lagundamine. Rakule mittevajalike ainete lagundamine Tsütoskelett - Valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju. Võimaldab rakul liikuda. Hoiab paigal rakuorganellid. TAIMERAKK Erinevad loomarakust: rakukest ja plasmodesmid, vakuoolid ja tonoplast, plastiidid.
Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. 8. Lüsoom – jäätmed. Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: surnud rakkude lagundamine hulkraksetes ja kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis) 9. Rakumembraan – 2 kihti ja koosneb fosfolipipiidest. Kaitseb rakku välismõjude eest 10. Rakutuuma membraan 11. Tsütoskelett - valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju, võimaldab rakul liikuda ja hoiab paigal rakuorganellid. 12. Tuum – ümbritsetud kestaga, säilitab geneetilist infot (dna)
nädalad. Kiilid munevad niiskele kaldamudale, vette või vees kasvavate taimede vartesse, kust koorunud vastsed vette pääsevad. Kiilivastsed varitsevad saaki veekogu põhjas veetaimede vahel, rünnates kõike, mida nad saagiks peavad, s.t kõike, kellest jõud üle käib. Nad söövad veetigusid, ehmestiivaliste ja ühepäevikute vastseid, selgsõudureid j.t selgrootuid ning võivad õnneks võtta isegi konnakullese. Vastseiga kestab mõnedel kiililiikidel vaid ühe aasta, teistel ulatub aga kolmenelja aastani. Kiilivastne ronib enne viimast koorumist veest välja taimevarrele ning kinnitub sinna, kohanedes õhuhapniku hingamisega. Pärast kuivamist toimub kestumine. Esmalt vabastatakse rindmik ja pea ning siis ülejäänud kehaosad. Pärast koorumist jääb taime külge läbipaistev vastsekest. Koorunud valmiku kitiinkate tugevneb mitu päeva
Seemnevedelik ehk sperma koosneb munanditest pärinevatest seemnerakkudest ja lisasugunäärmete nõrest. Seeemnevedelik on leeliseline. Sperma hulk on 3-5 ml ehk u ühe teelusikatäis. Väjanägemise poolest on see püdel või sültjas, hallikasvalge ebaühtlane vedelik. 1 ml spermas on u 100 miljonit seemnerakku ehk spermatosoidi. Ühest seemnerakust piisab, et viljastada munarakk. Ühes seemnepurskes u 2-5 milliliitris on keskmiselt 300 miljonit seemnerakku. Seemnerakud on väliselt konnakullese sarnased, liikuvad rakud, mille liitumisel munarakuga saab alguse uues elu. Spermatosoidid on väga väikesed, silmaga vaadeldes nähtamatud. Seemnerakk koosneb peast ja sabast, on väga liikuv. Seemneraud saavad liikuda tänu oma pika viburi abil. Seemneraku eluiga on kuni 72 tundi. Arengutsükkel kestab u 70 - 85 päeva. Sperme valmib murdeeast kuni elu lõpuni. Küpsed spermid tallatatakse munandimanustes. Spermid liiguvad naise suguteedes 3mm/minutis
täiskasvanutel. Seemnepursked võivad toimuda ka suguelundite stimuleerimisel (vt eneserahuldamine). Kui munandites hakkavad valmima seemnerakud, siis on poiss on viljastamisvõimeline. Ühest seemnerakust piisab munaraku viljastamiseks. Ühes seemnepurskes (25 milliliitrit ehk pool kuni üks teelusikatäit) on keskmiselt 80400 miljonit seemnerakku. Seemnerakk on organismi üks väiksemaid rakke, mis on liikumisvõimeline ja mikroskoobis konnakullese sarnane. 3. LIBLIKAD KÕHUS See tabab Sind nagu maavärin kripeldus, mis algab pealaelt, läheb mööda selgroogu alla ja täidab Su keha meeldiva tundmusega. Äkki oleksid Sul nagu liblikad kõhus, isu on kadunud, tuju on viimase peal ja oled nii energiline, et võiksid kasvõi puid maast välja kangutada. Kui 7 Sa temale mõtled, läbib Sind lausa elektrilöök. Kui Sa teda esimest korda kohtasid, lõi Sinusse nagu välk sisse
suguhormoonide (östrogeen ja progesteroon) süntees. Ovulatsioon on küpse munaraku eraldumine munasarjast. Menstruatsioon on tsükliline vereeritus (28 päeva/21 päeva/35 päeva), mille käigus emaka limaskest ja viljastumata munarakk väljutatakse naise kehast. Naised saavad järglasi kuni menopausi saabumiseni 45-55a, mil lakkavad ovulatsioonid. Seemnerakk on organismi üks väiksemaid rakke, liikumisvõimeline ja konnakullese sarnane. Tema eluiga on kuni 48 tundi. Munarakk, inimkeha suurim rakk, on eluvõimeline 24-36 (48) tundi pärast ovulatsiooni, mil teda transporditakse munajuha poolt emaka suunas. Kui munarakk ei viljastu, lõpetavad munasarjad progesterooni tootmise, see vallandab uue menstruatsiooni. Hukkunud munarakk väljub koos emaka limaskesta pindmise kihiga järgneva menstruatsiooni käigus. Kui munarakk viljastub (naise munajuhas), toodavad munasarjad jätkuvalt progesterooni ja menstruatsiooni
Omavad keralist kuju. See on Golgi kompleksis sünteesitud materjalide transpordiviis. Seda materjali kasutatakse nii raku sees, kui ka väljaspool rakku. Lüsosoomid : 1. Lüsosoomid sisaldavad : a)lõhustava toimega ensüüme. b)lagundatavat materjali. 2. Lüsosoomide toime jaguneb kaheks : a) autofaagia - iseenese seedimine(*nälgimine - lagundatakse rasv ja lihaskudet, *surnud rakkude lagundamine, *arenguga seostuvad lagunemisprotsessid - konnakullese saba taandareng, nukustaadiumis toimub kudede lagundamine ja uuesti üles ehitamine, emaka taandareng pärast sünnitamist) b) heterofaagia - kehavõõrate ühendite lagundamine. (N : ainuraksete toitumine ja seedimine, organismid, kes eritavad seedeensüüme väliskeskkonda(ämblik), kehaväliste ühendite lagundamine fagotsüütide poolt)
annaabi.ee 
