REFERAAT Järvekonn Järvekonn on konlaste sugukonda kuuluv kahepaikne. Järvekonn on Eestis päriskonnadest (ja üldse kogu sealsetest kahepaiksetest) ainus võõrliik. Järvekonn on suurt kasvu (kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm), seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate laikudega. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Järvekonn viibib peamiselt vees, ta püüab toitu enamasti kaldaäärses taimestikus. Saagiks langevad peamiselt putukad ja vähilaadsed, kuid suurte mõõtmete tõttu saavad järvekonnad jagu ka kalamaimudest, konnapoegadest ja -kullestest, karihiirtest ja veelindude poegadest, kui siiski moodustavad selgroogsed väikese osa toidust. Vees olles lebavad konnad liikumatult veepinnal või ujuvad laisalt. Järvekonnad tegutsevad nii öösel kui päeval, kuid vaatamata sellele on neid raske kohata. Nad on väga ettevaatlikud loomad. Talveune veedavad järvekonnad veekogu põhjamutta sukeldu...
· luitealade metsastamine · väikeveekogude halb seisund · maaparanduse negatiivne mõju 2. Põllumajanduse intensiivistumine · põllumajandusmürkide ja kunstväetiste intensiivsem kasutamine · tõhusama põllumajandustehnika kasutamine 3. Liikluskoormuse suurenemine · kahepaiksete hukkumine rände ajal Kokkuvõte Eelnevast lähtuvalt on konlasi ohustavaid tegureid mitmeid, mida põhjustab inimtegevus ja samuti ka looduses toimuvad muutused. Mõni konlaste liik on praegu heas seisus (nt. veekonn), kuid inimtegevuse mõjul ei tarvitse ta seda olla enam mingi aja pärast. Rabakonn on jällegi ka minimaalsele saastele väga tundlik ja tema väljasuremine on seotud suure riskiga, sest tema levila on võrdlemisi väike. Sellest tulenevalt tuleb tõdeda, et konlasi ja nende elupaiku tuleb kaitsta, kui me ei soovi nende väljasuremist. Kirjandus 1. Veldre, I. 1985. ,,Loomade elu", 5.kd., lk.77 2. Veldre, I. 1985. ,,Loomade elu", 5.kd., lk.28 3
Diatrüümad surid välja Eotseeni lõpus. Koletud diatrüümad ei olnud Eotseeni ainukesed linnud. Lendavate lindude mitmekesisus tol ajal oli palju väiksem kui tänapäeval. Enamus linde olid rannalinnud, kes kahlasid madalas vees, siis kui nad ei lennanud. Polnud veel ka tänapäeval arvukalt esindatud laululinde. Roomajad ja kahepaiksed jäid suhteliselt märkamatuks kogu Paleogeeni jooksul. Esimesed fossiilsed konlased on leitud Eotseeni ladestust. Kuna konlaste fossiilid on väga haprad siis ei ole täpselt teada, millal see sugukond saavutas oma suurima mitmekesisuse või millal nad ilmusid. Imetajad Oligotseeni ajastikus Oligotseeni vältel imetajate kaasajastumine jätkus. Mitmed Eotseeni sugukonnad surid välja, aga mitmed grupid evolutsioneerusid. Hobuslaste sugukond kadus Eotseeni vältel Euraasiast, aga säilus Põhja-Ameerikas väheste liikidena kelle hulgas oli ka kolme varbaga liik Mesohippus.
annaabi.ee 
