juhtimiskultuuri ja personalitööga. Sel ajal oli see haruldane ja väärtuslik kogemus. Samal ajal asutasid nad koos Heiti Paku (juhib praegu Ida-Euroopas Goldratti konsultatsiooniäri toim) ja Jüri Allikuga 1990. aastal Fontese, kaasates sellesse ka Eesti Psühholoogide Liidu. Eraettevõtlus kasvas, nagu ka nõudlus konsultatsioonide ja eriti uute töötajate järele. See, et Fontes hakkas mõne ametikoha täitmiseks lisaks konkurssidele ka oma andmebaasi abil personalivalikut teostama, oli tema idee. Arvas, et tuli selle peale täitsa ise. Hiljem nägin, et nii teevad maailmas paljud firmad. Kui Tõnis Arro, Pärnu Konvertide üks omanikest, läinud sügisel teles konverentside 10.aastapäeva juubelisarja tegi, jäi saatemeeskond väga rahule. Tõnis Arro rääkis soravalt pikad jutud ära, ilma et midagi oleks vahepeal meelest läinud. Tartu noormees Tõnis Arro läks
ee/sandri-mikroskoop.html, https://www.rahvaraamat.ee/p/k%C3%A4ru- kaarel/36952/et?isbn=9789949270941 Kristiina Kass Eesti elus Mina arvan, et Kristiina Kass on üks parimaid Eesti kirjanikke, sest tema raamatud on harivad ja neid pole lastel igav lugeda. See, et autor on võitnud palju auhindu, näitab seda, kui head raamatud ta on kirjutanud. Kristiina lugusid on avaldanud ka paljud õpikud ning tema jutte tunnevad isegi väiksed koolijütsid. Kristiina Kassi on kutsutud paljudele konkurssidele ja võistlustele. Selle suve alguses toimus üks huvitav võistlus nimega „Võru maakonna raamatukogude võistulugemine”, kus lapsed võisid lugeda umbes kolme kuu jooksul vähemalt seitse raamatut, vastama küsimustele raamatute kohta ja joonistama igast pildist raamatu. Seitsme raamatu hulgas pidi olema vähemalt üks Kristiina Kassi raamat ning lapsed pidid panema kirja küsimuse, millele vastas pärast tuntud lastekirjanduse autor Kristiina Kass.
mitteavalikult. 5. VAPILUGU Omariikluse loomisel 1918. aastal tõstatus päevakorda Eesti riigitunnuse küsimus. Kui algselt arutleti, kas Eestil üldse peab olema riigitunnus, siis peagi algas vaidlus riigivapi kujunduse üle. Ühine arusaam oli, et riigivapp peab olema lihtne ja eestlaslik. Ajutine Valitsus andis 1918. aasta detsembris haridusministeeriumile ülesande välja töötada vapikavand. Konkurssidele esitati kõikvõimalikke Eestit ja eestlastega seotud motiividega vapikavaneid: loomadest ja lindudest olid esindatud karu ja luik, taimedest rukkilill, viljapead, rukkivihud, kuused; inimestest muinassõdalane ja kreekapärased heerosed; ei puudunud ka mesilased ja muud putukad; asjadest olid esindatud viikingilaev, ankur, ader ja sirp. Kokku laekus 138 tööd, mis avalikul näitusel välja pandi ja mille seast Vabariigi Valitsus valis välja seitse ning esitas need Riigikogule. 1923
Kunagi oli Kurt küll isa õhutusel maadlusega tegelenud, kuid võistlustel andis Kurt meelega alla, et isa solvata ja trennist ära saada. Kurti häiris spordiga tegelevate koolikaaslaste ajulagedus ja hiljem ka seksistlik suhtumine. Keskkooli ajaks oli Kurt juba niivõrd eemaletõmbunud, et et teda osa klassikaaslasi üldse ei mäletagi. Vaid kunstiõpetaja räägib vaimustunult, kuidas ta Kurti töid konkurssidele saatis ja et Kurt võitis oma loominguga mitmeid stipendiume. Ka mäletavad õpetajad Kurti `minge persse`-suhtumist ja enesessetõmbunud olekut. Kurt pidas end keskkooli ajal nii veidraks, et kartis hulluksminemist ja arvas, et on puuetega. Viimastel kooliaastatel suutis Kurt siiski leida teda mõistva sõbra, kuid siis tekkisid Kurtil tõsised probleemid seoses sellega, et sõber oli avalikult gay ja nende homofoobsetele koolikaaslastele oli Kurti ja Myeri läbikäimine liig. Kurt
a. lõpul loodi riiklik projekteerimis- ja ehitusorganisatsioon ,,Ehitaja", mille direktoriks kinnitati Artur Pihlak ja abidirektoriks A. Kotli. Ametlikult oli A. Kotli ,,projekteerimistööde üldjuhataja", seega tänapäeva mõistes peaarhitekt. ,,Ehitajas" töötades saavutas A. Kotli suurima viljakuse, kuid tuleb arvestada, et tema seljataga seisis korralik büroo mitme noore võimeka arhitektiga, kelle osa konkreetsetes projektides on ilmselt küllalt suur. 1930. aastatel toetuti palju konkurssidele, nende virgutav ja professionaalsust tõstev roll oli arhitektuuri arengule väga oluline. Edukas võistlustel osalemine oli aluseks autoriteedile erialaringkonnas ja nime tuntusele, mille abil kujunes tellijaskond. 1930. aastatest on teada A. Kotli osalemine 10 konkursil, neist ainult kolmel ei pälvinud ta auhinda. Edu võistlustel aitas kaasa karjäärile, kuid veelgi olulisem, et see tõstis ta eesti loovarhitektide esirinda. A. Kotlil polnud kunagi
ainult kõrget IQ-taset, vaid ka teisi andekuse omadusi, kusjuures rõhk definitsioonis asetseb indiviidi potentsiaalil saavutada tulevikus silmapaistvaid tulemusi, mis on mõjutatud erinevatest sisemistest ja välimistest teguritest. Andekate määratlemiseks on antud riikides palju erinevaid kriteeriume: hinded, koolivälised saavutused, testid intellektuaalse, sotsiaalse ja loova võimekuse mõõtmiseks, küsimustikud, lapsevanematele suunatud kontrollnimekirjad, ise konkurssidele/programmidesse kandideerimine või teiste (õpetaja, lapsevanemate) poolt kandidaadiks esitamine jne. Kuna andekatele suunatud tegevusi ja programme on hulgi, siis on ka erinevaid hindamiskriteeriume väga palju. Levinuim on täna kooliedukusel põhinev andekate määratlemine, mis kujutab ohtu nendele andekatele lastele, kes koolis häid hindeid ei saa, aga on siiski mingis valdkonnas keskmisest võimekamad. Samuti loob selline kriteeriumite erisus
järv, Akste järv). Suured metsad, vaheldusrikas sõpradega seiklusmängus ja proovida oma osavust 39 Noortelaagrite sisuline tegevus madalseiklusrajal. Lisaks toimuvad jalgratta- ja seikluslaagreid, talviseid lumekinga- ja tõuke- jalgsimatkad ning ekskursioon. Õhtune aeg on pühen- kelguretki jne). datud võistlustele, konkurssidele, peoõhtutele. Taevaskoja Noortelaagri meeskond on noor, kuid Talvevahetuses osaletakse lumekingaretkedel, hästi koolitatud ja omab rahvusvahelisi kogemusi tõukekelgumatkal, videvikupiknikul tõrvikute ja ning sportlikke saavutusi. Täpsemalt saab meie lõkke valgel, talvises seiklusmängus. tegevuste ja meeskonnaga tutvuda kodulehekül-
annaabi.ee 
