Sookurg Sookure välimus • Kure kaal on 3-15kg ja pikkus on 90-170cm • Suur hall lind, kellel on mõned sulgedeta nahalaigud, mis on mustad aga kiiru tagaosal ja kuklal on punased. • Pea ja kaela külgedel valge riba. • Jalad mustad, nokk rohekaspruun. • Saba iseloomustab suur puhmastutt. Elupaik • Elupaigaks sood ja rabad. • Pesaehituseks valivad nad kuivema ja lagedama ala. Paljunemine • Sookurg muneb munad, mida on tavaliselt 2. On leitud ka 3 munaga pesa. • Haudub neid umbes kuu aega. Mune hauduvad nii emas kui ka isas sookurg. • Poegadel pärissulestik tekib umbes 40 päevaga, vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub umbes pool aastat. • Paarielu alustab sookurg 3 aastaselt. Toit • Toit on peamiselt taimne: marjad, rohukõrred. • Sööb ka väiksemaid loomi: konnad, maod, putukad. • Kui võimalik nopib põllult kartulit ja porgandit. • Toitumisretked ei ostu suuremaks, kui mõned kilomeetrid. Pojade kasvades muutuvad vahemaad suu...
2013 jooksevhindades 2,1 korda ja püsivhindades 1,5 korda. Eesti ekspordi turuosa viimasel teada oleval, 2013. aastal jooksevhindades endiselt kasvas, kuid püsivhindades veidi vähenes. Eesti ekspordi maksumus kasvas seega kiiremini vaid suhteliste hindade tõusu tõttu. (Eesti Pank 2015: 4) KIRJANDUS 1. Eesti Pank, Tallinn 2015, Eesti konkurentsivõime ülevaade 2015, lehekülgedel 15-21 http://www.eestipank.ee/publikatsioonid/eesti-konkurentsivoime-ulevaade (viimati vaadatud 01.12.2015). 5
Innovatsioon ja informatsioon .' .//// '-- "-~-"- 0 __ -. _. __ _.- .,;. ,~- ---.-._._.-.-.-.-.-- Konkurentsivoime piiramiid OPERA TSIOONIJUHTIMINE Operatsioonide juhtimine Operations Management Tootmine ja operatsioonide juhtimine Production and Operations Management Tootmiskorraldus 2. TooliMISSUSTEEM, SISENDID JA VALJUNDID -kvaliteet -paindlikkus -kiirus Tootlikkus (productivity) 1------------1
htm] 02.03.2015 Kalanduse tegevusgrupid Eestis. Kalanduse teabekesus, [http://www.kalateave.ee/et/kalanduspoliitika/kalanduse-tegevusgrupid] 03.03.2015 Saat, J. (2013). Kalanduskonverents „Uue kalanduspoliitika lävel“. Tallinn, 27. November 2013. 03.03.2015 Uus kalandusstrateegia keskendub kalandussektori konkurentsivõime tõstmisele. Põllumajandusministeerium, 02.04.2013. [http://agri.ee/et/uudised/uus- kalandusstrateegia-keskendub-kalandussektori-konkurentsivoime-tostmisele] 03.03.2015 14
(75% EL eelarvesse, 25% riigile) o Käibemaksul pohinevad omavahendid - liikmesriigid omavahenditena teatud osa ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasidest. o Muud tulud o Trahvid (konkurentsitingimuste rikkumiste eest) o töötajate tulumaksud o kolmandate riikide osamaksed EL programmides (teadusuuringud) o hilinenud maksete intressid o eelmise majandusaasta jääk (ei suudeta ära kasutada oigeks ajaks ettemääratud vahendeid!). o Kulud o Säästev kasv konkurentsivoime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid) (Eestis üle 70% avaliku sektori investeeringutest EL abil teedeehitus, prügilad jm) o Otsetoetused pollumajandustootjatele (UPT jne) o Maaelu areng maapiirkondade arenguks suunatud vahendid (a la külakiikude ehitus) o Kodakondsus, vabadus, turvalisus - nt immigrantide toetuseks, varjupaigad; kodanike osaluse edendamine (kultuuriline, keeleline mitmekesistamine)