sama mõiste- esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult „musta“ palka, s.t. selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. (Annaabi) Aga millest tuleneb see, et ümbrikupalkades nähakse korraga nii kasu ka kahju? Kahju põhjustatakse ettevõtlusele ja riigile, sest ümbrikupalkade maksmine avaldab negatiivset mõju konkurentsikeskkonnale. Selle palga pealt ei maksta makse ja riigil jäävad saamata tohutud summad, mida võiks kasutada näiteks paremate tingimuste loomiseks. Kuid kui rääkides väikeettevõtetest, kes asuvad näiteks kehvemas piirkonnas kui mõned suured ettevõtted- tahavad nemadki ellu jääda. Iga firma eesmärgiks on siiski ikkagi kasumit teenida ja töölistele elatist pakkuda. Tihti on soodsam ja kergem maksta ümbrikupalku. Kuigi
ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka, s.t. selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. Eraldi neid käsitlema ma siiski ei hakka, probleemid jäävad samaks olenemata mõiste täpsusest. Aga millest siis tuleneb see, et ümbrikupalkades nähakse korraga nii kasu kui kahju? Kahju põhjustatakse kindlasti riigile ja ettevõtlusele üldiselt, sest ümbikupalkade maksmine avaldab negatiivset mõju ettevõtlusele ja konkurentsikeskkonnale. Sellise palga pealt ei maksta makse ja nõnda jääb riigil saamata tohutuid summasid, mida võiks kasutada ettevõtlusele ja töötajatele paremate tingimuste loomiseks või mõnel muul kasulikul viisil. Konjunktuuriinstituudi tehtud uuringute põhjal võib öelda, et aastas küündivad need summad üle miljardi krooni ja ei näi oluliselt vähenevat. Varimajanduse ja ümbrikupalkade maksmise esirinnas on Kirde- ja Lõuna-Eesti,
kindlustunne, näiteks töötasu väljamaksed ei ole õigeaegsed, sõltuvad tööandja suvast või makstakse puhkusetasusid välja vaid ametlikku töötasu aluseks võttes, mis tähendab ümbrikupalka lisaks saavale töötajale puhkuse ajaks tavapärasest väiksemat sissetulekut. Kahju põhjustatakse kindlasti riigile ja ettevõtlusele üldiselt, sest ümbikupalkade maksmine avaldab negatiivset mõju ettevõtlusele ja konkurentsikeskkonnale. Ümbarikupalga pealt ei maksta makse ja nii jääb riigil saamata tohutuid summasid, mida võiks kasutada ettevõtlusele ja töötajatele paremate tingimuste loomiseks või mõnel muul kasulikul viisil. Kaudsemalt tähendab ümbrikupalk vargust ka Eesti ühiskonna kui terviku ning iga inimese tagant. Kuna ümbrikupalgalt ei laeku riigieelarvesse sentigi, siis Maksu- ja tolliameti analüüs näitas, et ümbrikupalkade arvel jääb riigieelarvesse maksudena laekumata aastas umbes 100
annaabi.ee 
