millegist või kellegist mingit kujutlus pilti.Lihtsalt imago on eestlastele tuttavam sõna kui uus inglise keelest tuletatud sõna bränding. Nagu Tartu Ülikooli andmete leht ütleb on bränding "toote või institutsiooni aineliste ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis annab tootele või institutsioonile identiteedi ja eristab selle teiste toodete või institutsioonide identiteetidest". Lihtsustatult tähendab bränding seda, et see on viis kuidas eristuda enda konkurentides ja luua enda tootele imago. See imago aitab siis tarbijatel eristada sinu toodet teistest samaväärsetest toodetest. Samuti aitab imago, mis tootele või teenusele antud on,, aidata kaasa sellega kuidas inimesed sellest tootest mõtlevad. Näiteks kas nad ootavad, et toode on kvaliteetne või ei. Nagu ütleb Sven Rannaväli: "bränding pole oma olemuselt midagi muud kui usu ehitamine. Selleks on vaja midagi, mida uskuda, ja järjepidevust oma tegemistes.
Põhjused, miks tarbija kvaliteeditaju ei kattu sageli tegeliku kvaliteediga, tulenevad inimese eelarvamustest, tema ebapiisavast informeeritusest, andmaks adekvaatset hinnangut ning tootja kvaliteedialasest arendustööst, mis ei vasta tarbija ootustele või ei ole tema jaoks oluline. ● Brändi assotsiatsioonid (brand associations) Brändi assotsiatsioonid on tunded, mis tarbijal brändiga seoses kujunevad. Need aitavad konkurentides eristuda, toote ostuotsust langetada, seda meenutada ja positiivset hoiakut luua. ● Brändi lojaalsus (brand loyalty) Brändi lojaalsus põhineb tugeval tarbijasuhtel, brändi olulisel rollil tarbija elus ja tema minakontseptisoonis. Kui tarbija tunnetab brändihüvesid intensiivselt, on ta brändile võimalikult truu ja tõrjub konkurentide rünnakuid. Brändi lojaalsuse mõõtmiseks kasutatakse
(Vihalem 1999, 72-73) tähelepanu tuleks pöörata ka üldisele ajaga kaasas käimisele ja sihtriigi tehnoloogilise arengutaset õigele tunnetamisele. 16 2. SELVER LATVIA SIA ETTEVÕTLUSEKESKKOND Järgnevalt on autor analüüsinud Läti jaekaubandusturu mikro- ja makrokeskkonda. Mikrokeskkonna all on toodud ülevaade ettevõtte A-Selver AS tegevusest ja Läti turule laienemise plaanist, analüüsitud hankijaid, antud lühiülevaade konkurentides, tarbijatest ja huvigruppidest. Makrokeskkonna analüüsil on vaadeldud Läti jaekaubandusturu majanduslikku, poliitilist demograafilist ja kultuurilist keskkonda. Kuna otseselt teaduslikud-tehnilised tegurid Selverit ei mõjuta, siis ei ole käesolevas töös sellele tähelepanu osutatud. Tuleb aga märkida, et tulenevalt teravnevast tööjõuprobleemist on ettevõtte juhtkond juba kaalunud automatiseeritud kassade süsteemi kasutuselevõttu.
annaabi.ee 
