hammaskaared ja igemed. Väljaspoolt huuled (labium superius et inferius) ja põsed (buccae). Igemed ( gingivae) on lõualuu alveolaarosa kattev limaskest (periostiga tihedelt liitunud). Huuled (labia oris) koosnevad pehmetest kudedest ja nende põhikihiks on suu sõõrlihas, mida väljaspoolt katab nahk ja seespoolt limaskest. Naha ülemineku kohalt limaskestaks on teravalt piiristunud ja intensiivselt punane -huulepuna, see on suu sõõrlihase konksjalt . ettevõlvunud serv, mis tingib huulte erineva kuju ja on omane ainult inimesele. Põsed ( buccae) moodustavad suuõõne külgseinad, nende põhikihiks on põselihas, mille toonus hoiab põse tihedalt vastu hambaid ja alveolaarjätkeid. Pärissuuõõs cavum oris proprium Suuõõs on piiratud Eest - huuled
Suuõõs jaguneb: 1. SUUESIKVESTIBULUM ORIS - kitsas, hoburaua kujuline ● seest piiravad hammaskaared ja igemedGINGIVAE (periostiga liitunud limaskest) ● väljast piiravad: - huuled LABIUM SUPERIUS ET INFERIUS: pehmetest kudedest, põhikihiks suu sõõrlihas; naha üleminek limaskestaks on teravalt piiristunud, intsensiivne punane (huulepuna) - suu sõõrlihase konksjalt ettevõlvunud serv, mis tingib huulte erineva kuju, on omane vaid inimesele. - põsed BUCCA: moodustavad suuõõne külgseinad, põhikiht on põselihas (selle toonus hoiab põse vastu hambaid ja alveolaarjätkeid). 2. PÄRISSUUÕÕSCAVUM ORIS PROPRIUM ● Suupõhja aluseks: suupõhjalihased ● eest piiratud huultega, taga jätkub neelu suumine osa, taga liitunud keelejuurega
Taime juurmine leht on suur, tumeroheline, neerja kujuga ja täkilise servaga. Varrelehed on sügavalt kolmeks lõhestunud, nagu kolmesõrmeline käelaba; kõik lehed on alt karvased. Õied on kuldkollased, 2-3 cm läbimõõdus, viietised, sageli mõne puuduva kroonlehega. Õitseb mais ja juunis ning on esimene õitsev tulikas kevadeti. Viljaks on koguvili rohketest pähklikestest. Iga pähklikese tipus on peenike konksjalt kõverdunud nokk; selle abil saab kinnituda möödujate karvadesse ning nii seemneid maailma laiali saata. Kasutamine: taim on mürgine taimemahlas sisalduva anemoniini tõttu, taimemahla sattumisel nahale võivad tekkida villid, justkui oleks tulega põletada saanud. (sellest tuleneb taime eestikeelne nimi). Heina kuivades anemoniin laguneb ja kariloomadele põletusi ja mürgitusi ei tekita.
annaabi.ee 
