riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. Riiklike ülesannete täitmiseks antud määrused kuuluvad riigihaldusaktide normipüramiidi ja peavad olema kooskõlas riigi keskhaldusorganite aktidega. Sekundaarsed allikad: 1. Haldusõiguse põhiprintsiibid. Juhtivad põhimõtted võivad olla sageli ka reegliteks, mida õiguskirjandus ja eelkõige kohtud on üksikasjadeni konkretiseerinud, välja arendanud. Nt riigiõiguse konkretiseerimine. 2. Kohtunikuõigus e. kohtulahendid . Kohtunik rakendab õigust, kasutab vahendina tõlgendamist ja analoogiat. Õigusmõistmispõhimõtetest tekib õiguse tõlgendamine, konkretiseerimine ja edasiarendamine. 3.Täiendavad allikad: vastused/arvamused Riigikohtu järelepärimisele, õigusteadlaste arvamused. Pidepunktiks õiguse tõlgendamisel ja rakendamisel. Subjektiivne avalik õigus
Seeriat kannab kibe sõjakogemus, sõjas laialipaisatud rahva traagika; üldine valu on lahutamatu isiklikust. 1949. aastal lisandub veel neli lehte, mis tugevdavad sarja ühiskondlikku kõlajõudu. Varjendite, gaasikambrite, Hiroshimade õuduse on kunstnik suutnud koondada lehe ,,Elu varemetes" tillukesele pinnale. ,,Jutlustaja" teema võtab ta taas üles 1949.aastal kuivnõelalehes ,,Diktaator II", milles juhi-massi sümboolset kujundit on elu konkretiseerinud. Oraator ja reaktiivlennuki vari inimeste kohal on ilmselt seotud külma sõja atmosfääriga. Nagu öeldud, ühendas Viiralt 1932. aasta ,,Jutlustajas" selle kuju vastandlikud tõlgendusvõimalused. Nüüd lahutab ta need. Lehtedepaaris ,,Poeet kõneleb kividele" (1948, ofort) pöördub kõneleja küll mõistuse ja inimlikkuse poole, ent tema vastas on kivised näod, otsekui tahumatud skulptuurid. Kunstniku missioonitunnetus seguneb neis lehtedes valusa skepsisega. Mitmeid
pidevas muutumises. Alustades siiski sellistest ühiskondadest, mille puhul ei saa rääkida akadeemilise (kooli-) meditsiini mõjust, ega isegi mitte naaberrahvaste omast, tuuakse välja haiguste seletamise puhul tugev müstiline komponent. Ollakse olukorras, kus (euroopalikus mõttes) reaalne ja irreaalne maailm on segunenud (nn Dream-time Austraalia pärismaalastel). Seega ei saa veel rääkida otseselt haiguspõhjuste seletamisest, sest haiguse enda defineerimine pole veel konkretiseerinud, kuna põhimõtteliselt pole vahet, kas ollakse haige, näljas, külmas vms (puudub abstraktne mõiste "haigus"). Igale ebameeldivale fenomenile on ette nähtud vastu- või tõrjetegevus, kuid otseses mõttes ravimisega pole veel siiski tegemist. Aja jooksul süveneb komme haiguse põhjustele jälile jõuda eesmärk iseenesest loogiline: kui ei tea põhjust, pole ka tagajärgedega võimalik tegeleda, ravi läbi viia.
annaabi.ee 
