üritades kujutleda kas x on olemas. Filosoof peab tegema nn tugitooli-psühholoogiaga. Oma katsetulemuste põhjal väidab Berkeley, et abstraktsed üldmõisted, nagu kolmnurk, arv ja aeg, ning esmased kvaliteedid nagu ulatus ja tahkus, samuti füüsilised objektid, mida keegi ei taju, ja kombatavad objektid, mida vaadeldakse eemalt-et need on kõik fiktsioonid. Kokkuvõte: George Berkeley leiab, et mõisted, mida ei saa viia konkreetseile ja kindlaile kujutlusile, on mõttetud. Meil ei ole mingit põhjust arvata, et asjade taga mida me näeme leidub tõelisus. Esse est percici- olla tähendab tajutud olla. Asjade tajumisel omistame me neile teatud omadused, nagu vormi, värvi, raskuse jne. Kuid nende eksistents, seistes eraldi sellest, mis on tajumisel antud, on tühi sõna ilma sisuta. Materiaalseid objekte ei ole olemas, olemas on vaid vaimsed, tajuvad ja mõtlevad olendid ja nende tajud. Meie aistingud ei sõltu meie endi
saj. I poole Euroopa etoloogide ja Ameerika "biheivioristide" koolkondade vahel oli põhivastuolu just käitumise väljakujunemise ehk arengu küsimuses 2. J.B. Watsoni ja biheivioristide vaated. Lähtus 17. saj. inglise filosoofi John Locke uskumusest, et sündimise hetkel on teadvus nö. puhas leht (tabula rasa), millele "kirjutatakse" järgnev kogemus. Uuris rottide õppimisvõimet ja oli vapustatud nende käitumise paindlikkusest ja õppimise tähtsusest käitumise vastavuse tagamisel konkreetseile oludele. Uskus, et loomade ajus kujunevad erilised seosed nende seoste alusel, mida nad kogevad välismaailmas. 3. I.Pavlov ja tingitud refleksid. Pavlov avastas koertel tingitud refleksid. Tegi katseid koera süljeeritusega. 4. Tasu tähtsus tingitud reflekside kujunemisel. Loomade käitumuslik vastus seostub tingitud ärritajaga just tasu kaudu, st kui saadakse tasu, siis tekib ka tingitud refleks. 5. Biheivioristide äärmuslik seisukoht õppimisvõime kohta.
uurimisel kasutatavad meetodid jagunevad kolme põhikategooriasse: 1) Eksperimentaalne meetod - Selle puhul manipuleeritakse kas vastavat käitumist või keskkonnatingimusi ning uuritakse, kas ja kuidas see mõjutab looma bioloogilist edukust (või sellega korreleeruvaid muutujaid). Eksperimentaalse meetodi põhiprobleem: Käitumine on evolutsiooniliselt välja kujunenud teatud kindlas elukeskkonnas ja iga käitumismuster on kohastunud ainult neile konkreetseile keskkonnatingimustele, millega liik on varem kokku puutunud. Seepärast tuleks eksperimente läbi viia liigi looduslikus keskkonnas, kuna eksperimendid tehislikes ontrollitud tingimustes ei pruugi anda tõeseid tulemusi . Eksperimentidega looduslikus keskkonnas on aga oma probleemid: paljusid keskkonnategureid ei saa mõjutada või kontrollida (nt ilmastikuparameetreid) või on see äärmiselt kallis looduskeskkonnas on palju
annaabi.ee 
