Lapse mõtlemise arengu etapid: 1. Sensomotoorne etapp (0-2a.) laps peab oma meeltele saama piisavalt erinevaid ärritajaid, ka motoorikale peab küllaldaselt võimalusi saama, et maailmaga rohkem tutvuda, avastada; see paneb aluse hilisemale arengule (nt. kui laps ei ole saanud piisavalt ringi liikuda, siis ka vaimne areng aeglustub) 2. Operatsioonide eelne etapp (2-7a.) kõne ja keele areng, laps hakkab kasutama fantaasiat ja omi seoseid 3. Konkreetoperatsioonide etapp (7-11a.) areneb piltlik mõtlemine, hakkab mõistma loogilisi seoseid ja suhteid, kasutama üldmõisteid 4. Formaaloperatsioonide etapp (11-15a.) lõplikult mõtlemine vabaneb konkreetsuse kammitsatest, mõtlemine hakkab põhinema loogikaseadustel, inimene hakkab mõtlema nagu täiskasvanu MÕTLEMISE PÕHILISED OPERATSIOONID Võtted, mida inimene mõtlemisel kasutab. Põhilised on · analüüs millegi mõtteline jaotamine osadeks
J. Piaget- tuntuim lastepsühholoog. Tema meelest toimub mõtlemine etappide kaudu (4), need kõik on erineva kvaliteediga 1) Sensomotoorne etapp (sens- meel, motoorika- liikumine)- sünnimoment kuni 2. eluaasta. Sellevanuse lapse mõtlemine toimub erinevate toimingute käigus ja moodustub vundament hilisematele vaimsetele protsessidele. 2) Operatsioonide eelne etapp- 2-7 a. Areneb välja kõne, laps hakkab kasutama sümboleid ja fantaasiat 3) Konkreetoperatsioonide etapp- 7-11 a. Areneb piltlik v kujundlik mõtlemine. Põhiline loogilistest suhetest arusaadavuse mehhanism. Üldmõistete kujunemine ja kasutamine. 4) Formaaloperatsioonide etapp 11-15 a, mõtlemine vabaneb konkreetsusest, hakkab põhinema seadustel, loogikal. Loovmõtlemine mitte traditsioonides kinni olemine. Mõtlemisprotsessis loovuse arendamine. Uusi ideid genereeritakse läbi ajurünnaku- võetakse kokku rühm erinevaid inimesi, sõnastatakse
kvalitatiivselt erinev ja põhimõtteliselt erineb täiskasvanust. Ta tõi välja neli mõtlemise etappi lapse mõtlemises: 1) Sensomotoorne etapp 0-2 eluaastat põhitegevus on liikumise kaudu uusi asju õppida (katsuda, maitseda jt) ning see on kui mõtlemise vundament (mida rohkem saab laps teadmis hankida, seda normaalsemalt tema mõtlemine areneb); 2) Eeloperatsioonide etapp 2-7 eluaastat tähtsaim on keele areng, lapsed hakkavad rohkem keelt kasutama; 3) Konkreetoperatsioonide etapp 7-11 eluaastat hakkavad kujunema üldmõisted, lapse mõtlemine hakkab põhinema loogika reeglitel; 4) Formaaloperatsioonide etapp 11-15 eluaastat laps hakkab lõplikult mõtlema loogikast lähtuvalt ja tekib ka abstraktne mõtlemine. Pärast neljandat etappi oma olemuselt on inimese mõtlemine välja arenenud ja sisuliselt enam muutusi ei toimu juurde tuleb lihtsalt rohkem teadmisi. * Mõtlemise operatsioonid on erinevad võtted, mida inimene mõtlemistegevuses kasutab