Kõiki haldusõiguse reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod autoritaarne meetod. Millised on haldusõiguse õigusallikad? Kirjalikud õigusallikad: põhiseadus, formaalne seadus, seadlus, määrus, käskkiri, kohaliku omavalitsuse määrus. Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted? Tegemist on mitte üksnes üldprintsiipidega, vaid sageli ka reeglitega, mida õiguskirjandus ja eelkõige õigusemõistmine on kuni üksikasjadeni konkreetiseerinud, välja arendanud ja süvendanud. Nad ei kujuta endast iseseisvat õigusallikat, neid ei saa ka taandada teatud kindlale õigusallikale. a) tavaõigus; b) riigiõiguse konkreetiseerimine; c) toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile; d) tuletised nn õiguspõhimõtetest. Kes on avaliku halduse kandjad? Avaliku halduse subjekt institutsioon, millele õiguskorras on antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks:
nende osaliste juriidiline võrdsus. Kõiki haldusõiguse reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod - autoritaarne meetod. Millised on haldusõiguse õigusallikad? Kirjalikud õigusallikad: põhiseadus, formaalne seadus, seadlus, määrus, käskkiri, kohaliku omavalitsuse määrus. Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted? Tegemist on mitte üksnes üldprintsiipidega, vaid sageli ka reeglitega, mida õiguskirjandus ja eelkõige õigusemõistmine on kuni üksikasjadeni konkreetiseerinud, välja arendanud ja süvendanud. Nad ei kujuta endast iseseisvat õigusallikat, neid ei saa ka taandada teatud kindlale õigusallikale. a) tavaõigus; b) riigiõiguse konkreetiseerimine; c) toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile; d) tuletised nn õiguspõhimõtetest. Kes on avaliku halduse kandjad? Avaliku halduse subjekt – institutsioon, millele õiguskorras on antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks:
kohaliku omavalitsuse määrus. haldusõiguse üldpõhimõtted, kohtunikuõigus, rahvusvahelised lepingud, täiendavad allikad 93. Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted? Tegemist on mitte üksnes üldprintsiipidega, vaid sageli ka reeglitega, mida õiguskirjandus ja eelkõige õigusemõistmine on kuni üksikasjadeni konkreetiseerinud, välja arendanud ja süvendanud. Nad ei kujuta endast iseseisvat õigusallikat, neid ei saa ka taandada teatud kindlale õigusallikale. 40 a) tavaõigus; b) riigiõiguse konkreetiseerimine; c) toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile;
annaabi.ee 
