peavad olema samasugused; 2) erapooletu välimuse eeldus MZ kaksikute sarnasus mingi tunnuse osas ei ole seotud lihtsalt selel faktiga, et nad on välimuselt sarnased. Esimesena uuris kuritegeliku käitumise pärilikkust kaksikute meetodiga J. Lange. Nimelt pärineb temalt kuulsaim kaksikuteuuring Saksamaalt. Tema raamatu "Kuritegu kui saatus" mote seisnes selles, et ta tegi kindlaks 30 meessoost kaksikute paari ning leidis monosügootsete konkordsus kuritegeliku käitumise korral 77% ning disügootsete puhul 12%. Ühemunakaksikute korral kümnel paaril kolmeteistkümnest langes kuritegelik käitumine kokku (oli ka kurjategija) ning kahemunakaksikutel oli kokkulangevus kahel seitsmeteistkümnest. Tema uuring juhatas sisse sedalaadsed uuringud ning tõestas, et pärilikkuse roll on kriminaalses käitumises suur. 1977. a. võttis K. Christiansen vaatluse alla peaaegu kõik kaksikud, kes sündisid Taanis ajavahemikus 1881-1910
kasvukeskkond on olnud erinev, tuleb põhjuseks lugeda identset genotüüpi.Kaksikute uuringute puhul kasutatakse konkordsuse (ühtelangevus, kooskõla)indeksit, mida tavaliselt väljendatakse protsentides ning mis näitab mingi uuritava tunnuse esinemist kaksikute paarides. Näiteks oletame, et meil on 20 paari MZ- ja 20 paari DZ-kaksikuid ja me uurime nende intelligentsust. Kui me leiame, et 10 paaril MZ-kaksikutel ja 5 paaril DZ-kaksikutel langeb intelligentsus kokku, on esimeste puhul konkordsus 50% ja teisel juhul 25%,mis tähendab, et pärilikkus intelligentsuse puhul väga oluline (suhe MZ/MD = 2). Kui see näitaja MZ ja DZ puhul on sama või lähedane, siis on pärilikkusel väike roll. Pärilikkuse täpsemaks hindamiseks arvutatakse nelja muutuja vahelised korrelatsioonid (tetrachoric correlations) mõlemast kokkulangevuse näitajast ja nende erinevuse näit korrutatakse kahega. Selle näitaja suurus oleks kvantitatiivne suurus, mis iseloomustab seda osa (kriminaalse
keskhaiglas peaarst ja sealse psühholoogia instituudi juhataja Johannes Lange, kes 1929. aastal avaldas raamatu "Kuritegu kui saatus" . Ta leidis ühemünarakukaksikute konkordsuse kuritegeliku käitumise korral olevat 77% (10 paari 13-st) ja kahemunarakukaksikute puhul 12% (1 paari 17-st). Lisaks sellele tegi Launge kindlaks, et kõigil kolmel ühemunarakukaksikutel, kellest üksviibis vanglas ja teine mitte (s.o puudus konkordsus), oli kurjategijate phul tgeemist raskete peavigastustega. Nagu raamatu pealkiri ütleb, järeldas Lange sellest, et pärilikkuse roll kuritegeliku käitumise puhul erakordselt suur. Lange uuringut on kritiseeritud, muu hulgas seatud kahtluse alla kaksikute liigi määramise täpsus ja viidatud liiga väikesele katseisikute arvule. Ameerika teadlane David C. Rowe u8uris kruitegeliku käitumise pärilikkust, kasutades self-raport-meetodit, kus andmeid kuritegeliku
annaabi.ee 
