Neutraliteedi saavutamisele aitas kaasa ka Hitleri ja Franco ebaõnnestunud kohtumine 1940. aastal. 1945. aasta detsembris kuulutas ÜRO Hispaaniale diplomaatilise boikoti, mille järgi jäi ta ka Marshalli plaanist kõrvale. Majanduslik olukord halvenes veelgi, inflatsioon suurenes pidevalt ja maksebilanss oli kroonilises defitsiidis . Dplomaatiline isolatsioon lõppes 1953. aastal, mil Vatikan sõlmis Hispaaniaga konkoraadi, ja USA, kes oli huvitatud külma sõja kaitsepiiri laiendamisest, kirjutas Franco reziimiga alla lepingu, mis andis loa rajada Hispaaniasse Ameerika sõjaväebaasid, pakkudes vastutasuks kuue aasta jooksul 625 miljoni dollari eest finantsabi. Kaks aastat hiljem võeti Hispaania ÜRO-sse tagasi. Hoolimata liberaalsemast majanduspoliitika oli majandus 1950. aastate keskpaigas ikka veel halvas seisus - maksebilansi defitsiit kahekordistunud ja
tagandatuks ka Heinrichi, heites ta ühtlasi kirikust välja. Heinrichil ei jäänud muud üle, kui proovida paavstilt andestust paluda, sest tema valitsejatroon hakkas kõikuma saksa ülikud olid ähvardanud valida uue keisri. Nii astuski Heinrich paavsti ette patukahetsejana jaanuaris 1077. Nii jäi Heinrich keisriks, kuid see ei tähendanud veel investituuritüli lõppemist. See lõppes aastal 1122, kui järgmine keiser Heinrich V ja paavst Calixtus II sõlmisid Wormsi konkoraadi. Selle järgi valiti vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop (vaimulik investituur). 1 Kuna nad olid samaaegselt ka oma piiskopkonna või abtkonna ilmalikud valitsejad, seega keisri vasallid, said nad oma ilmaliku võimu ametitunnused keisrilt (ilmalik investituur).
meestega Egiptusest ning maabus peagi Prantsusmaal. Napoleoni reformid. hakkas rajama tsentraliseeritud bürokraatlikku riiki, omavalitsuste ja rahva esinduste õiguste kärpimine, suur roll politselt, lasi koostada mitu seaduste kodu, „Tsiviilkoodeks“- inimeste võrdsus seaduste ees, eraomandi puutumatud, kiriku lahutamine riigiks Konkordaat paavst Pius VII-ga. 1801 16.juuli sõlmis Pius VII Prantsusmaa Esimese konsuli Napoleon Bonaparte’iga konkoraadi, millega asendati Leo X ajal sõlmitud konkoraat. 6.aprillil 1802 sätestas nap.konkoraadile piirangud, mis võimaldas riigivõimul sekkuda kirkuasjadesse. Napoleon keisriks 1804. 18.mai 1804 kuni 11.aprill 1814 oli ta Prantsusmaa esimese keisririigi Prantsusmaa keister. Prantsuse senat otsustas anda Napoleon Bonapratele keisritiirli, otsuse ratifitseeris samal päeval rahavhääletus. Nap.kroonimine toimus 2.detsembri.
annaabi.ee 
