· Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideerilisest tiirlemisperioodist; 7 601 000 000 sekundit; lühim planeetide seas) · Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood (aeg, mille jooksul Merkuur jõuab Maale järele ja möödub Maast; näiteks alumiste konjunktsioonide vaheline intervall) 115,88 Maa ööpäeva · Keskmine orbitaalkiirus: 47,88 km/s (suurim planeetide seas) · Orbiidi kalle Maa orbiidi suhtes (ekliptika suhtes): 7,004° Orbiidi pikem pooltelg sooritab aeglast pöörlemist periheeli pöörlemist, mis osalt tuleneb relativistlikust efektist. Merkuuri orbiit jääb Maa orbiidi sisse. Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet.
— (näiteks: 00—1 1—— 01 ) Vastus: intervall Küsimus 20 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas see väide on õige või vale: ? Avaldis võib olla samaaegselt nii DNK kui ka KNK Vali üks: Tõene Väär Küsimus 21 Õige - Hinne 3,00 / 3,00 vali mõlemasse lünka õiged valikud: Disjunktiivne Normaalkuju (DNK) on mis konjunktsioonide disjunktsioon saadakse tõeväärtustabeli 1de piirkonnast Küsimus 22 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas see väide on õige või vale: ? Loogikafunktsioonil võib olla mitu erinevat täielikku disjunktiivset normaalkuju (TDNK) Vali üks: Tõene Väär
9 1 0 0 1 1 1 1 0 0 1 1 A 1 0 1 0 1 1 1 0 1 1 1 B 1 0 1 1 0 0 1 1 1 1 1 C 1 1 0 0 1 0 0 1 1 1 1 D 1 1 0 1 0 1 1 1 1 0 1 E 1 1 1 0 1 0 0 1 1 1 1 F 1 1 1 1 1 0 0 0 1 1 1 Tabel. 1 Kõige aluseks on antud funktsionaalplokk, kus a-g on segmendid ja b3-b0 tähistab neljakohalist kahendkoodi. Loogikafunktsioonide tuletamine Loogikafunktsioonid koostatakse iga segmendi kohta eraldi ehk siis a-g. Loogikafunktsiooni saab teha kahel viisil: 1. Konjunktsioonide disjunktsioonidest (valitakse tabelist loogilised ühed) 2. Disjunktsioonide konjunktsioonidest (valitakse tabelist loogilised nullid) Antud juhul kasutan funktsiooni koostamiseks esimest varianti, kus funktsionaalploki tabelist tuleb valida loogilised ühed. Näide: Ya = 3 21 0 + 3 210 + 3 210 + 3210 + 3210 + 3210 + 321 0 + 3210 + 3210 + 321 0 + 3210 + 3210 Sama tuleb teha nüüd kõigi segmentide väärtuste kohta. Loogikafunktsioonid
Mark 3.00 out of tõeväärtustabeli 0de piirkonnast 3.00 Question 17 vali mõlemasse lünka õiged valikud: Correct Disjunktiivne Normaalkuju (DNK) on konjunktsioonide disjunktsioon mis saadakse Mark 3.00 out of tõeväärtustabeli 1de piirkonnast 3.00 Question 18 kas see väide on õige või vale: ? Correct Avaldis võib olla samaaegselt nii DNK kui ka KNK Mark 1
D 1 1 0 1 0 1 1 1 1 0 1 E 1 1 1 0 1 0 0 1 1 1 1 F 1 1 1 1 1 0 0 0 1 1 1 Tabel. 1 Kõige aluseks on antud funktsionaalplokk, kus a-g on segmendid ja b3-b0 tähistab neljakohalist kahendkoodi. Loogikafunktsioonide tuletamine Loogikafunktsioonid koostatakse iga segmendi kohta eraldi ehk siis a-g. Loogikafunktsiooni saab teha kahel viisil: 1. Konjunktsioonide disjunktsioonidest (valitakse tabelist loogilised ühed) 2. Disjunktsioonide konjunktsioonidest (valitakse tabelist loogilised nullid) Antud juhul kasutan funktsiooni koostamiseks esimest varianti, kus funktsionaalploki tabelist tuleb valida loogilised ühed. Näide:
Vaatame vaid neid ridu, mil valem on tõene Koostame konjuktsioonid ridadele vastavatest elementide tõeväärtustest (nt kui X=t, Y=t ja Z=v, siis saame X&Y&¬Z) Ühendame saadud konjuktsioonid ühiseks disjunktsiooniks o TDNK-le viimise algoritm: Elimineerida implikatsioonid ja ekvivalentsid Viia eitused vahetult lausemuutujate ette (st konjunktsioonide ja disjunktsioonide sisse) Korrutada disjunktsioonid läbi (distributiivsuse seaduse abil) Kaotada samaselt väärad konjunktsioonid ja sama liikme mitmekordsed esinemised konjunktsioonides Lisada konjunktsioonidele puuduvad muutujad Korrastada valem (järjestada muutujad konjunktsioonides ja kaotada korduvad konjunktsioonid)
· Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideerilisest tiirlemisperioodist; 7 601 000 000 sekundit; lühim planeetide seas) · Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood (aeg, mille jooksul Merkuur jõuab Maale järele ja möödub Maast; näiteks alumiste konjunktsioonide vaheline intervall) 115,88 Maa ööpäeva · Keskmine orbitaalkiirus: 47,88 km/s (suurim planeetide seas) · Orbiidi kalle Maa orbiidi suhtes (ekliptika suhtes): 7,004° Orbiidi suur telg sooritab aeglast pöörlemist periheeli pöörlemist, mis osalt tuleneb relativistlikust efektist. Merkuuri orbiit jääb Maa orbiidi sisse. Merkuuri mõõtmed Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut
argumentvektor Küsimus 16 Õige Hinne 1,00 / 1,00 sisesta lünka õige sõna: Vasta on üksik algterm või algtermide konjunktsioon. elementaarkonjunktsioon Küsimus 17 Õige Hinne 3,00 / 3,00 vali mõlemasse lünka õiged valikud: Disjunktiivne Normaalkuju (DNK) on Vasta konjunktsioonide disjunktsioon mis saadakse tõeväärtustabeli Vasta 1de piirkonnast Küsimus 18 Õige Hinne 1,00 / 1,00 sisesta lünka õige sõna: Vasta on üksik algterm või algtermide disjunktsioon. elementaardisjunktsioon Küsimus 19 Õige Hinne 1,00 / 1,00 kas järgnev väide on õige või vale? 4mõõtmeline Boole'i ruum on kõikide 4järguliste 2ndvektorite hulk. Vali üks:
ekstsentrilisusest) · Merkuuri orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideerilisest tiirlemisperioodist; 7 601 000 000 sekundit; lühim planeetide seas) · Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood (aeg, mille jooksul Merkuur jõuab Maale järele ja möödub Maast; näiteks alumiste konjunktsioonide vaheline intervall) 115,88 Maa ööpäeva · Keskmine orbitaalkiirus: 47,88 km/s (suurim planeetide seas) · Orbiidi kalle Maa orbiidi suhtes (ekliptika suhtes): 7,004° Merkuuri orbiit jääb Maa orbiidi sisse. Pöörlemine Nagu näitasid kosmoseaparaadilt Mariner 10 edastatud fotod, on Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi (58,6462 ööpäeva; 58 ööpäeva 15 tundi 36 minutit; 5 067 360 s), mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist
konteksti tähendus sõltub kasutussituatsioonist, saab mõistetavaks konteksti toel (kus? millal? kes?); 4) ilma leksikaalse tähenduseta sõnad need on foneetilis-ortograafilised sõnad, mis ei kanna omaette tähendust ja mida kasutatakse morfoloogiliste afiksite asemel. Verbiparadigmas on sellised nt abiverbid, substantiiviparadigmas nt artiklid. Neid sõnu nimetatakse sageli sünsemantilisteks e semantiliselt tühjadeks sõnadeks. Vaieldav on konjunktsioonide ja adpositsioonide pidamine sünsemantilisteks sõnadeks, kuna neis on sageli olulisi tähenduselemente. Näiteks on oluline vahe, kas väljendada kassi ja diivani omavahelist suhet adpositsiooni taga, peal või all vahendusel või kas fraase seob sidesõna ja või või, nt Ta rääkis ajast ja rahast. Ta rääkis ajast või rahast; 5) sõnad, mis on leksikaalse fraasi osad, kuid millel puudub fraasis eraldi võetult tähendus. Need on enamasti
{1}×({2}×{3} )= {1, (2, 3)}. o Aga otsekorrutis distributeerub kõigi binaarsete hulgateooria tehetega: A × (B ∪ C) = (A × B)∪ (A × C), A × (B ∩ C) = (A × B)∩ (A × C), A × (B C) = (A × B) (A × C), A × (B Δ C) = (A × B) Δ (A × C). o Tõestuseks võime avaldada võrduse vasakusse ja paremasse poolde kuulumise tingimused hulkadesse A, B ja C kuulumise kaudu ja teisendada saadud valemi konjunktsioonide disjunktsiooniks. o Näiteks kolmanda samasuse vasakust poolest saame avaldamise järel (x,y)∈ A × (B C) ⇔ x∈ A & y∈ B C ⇔ x∈ A & y∈ B & ¬(y∈ C). o Paremast poolest saame vahe ja otsekorrutise definitsioone rakendades (x,y)∈ (A × B) (A × C) ⇔ (x,y)∈ A × B & ¬((x,y)∈ (A × C)) ⇔ ⇔ x∈ A & y∈ B &¬((x∈ A & y∈C)). o Edasi viime eituse de Morgani seaduse abil konjunktsiooni sisse, korrutame
annaabi.ee 
