Aastaga võrreldes tõusnud 30% võrra.Tööliste arv kasvas, tööpuudus likvideeriti peaaegu täielikult. Riik toetas jõuliselt põllumajanduse arengut. Laiendati põllupinda, rajati aina uusi asundustalusid, mis enamasti ka jalad alla said. Laialdaselt tegeldi ma- ja tõuparandusega ning arendati ühistegevust. Eriti olulised olid piimaühisused, kes rajasid meiereisid, kus toodeti muu hulgas kvaliteetset eksportvõid. Toodangu turustamisele aitas kaasa Euroopas kujunenud soodus konjuktuur, mis oli osalt tingitud sellest, et suurriigid valmistusid taas sõjaks. Eesti vedas välja toidukaupu- veeti peamiselt tööstustooteid. Oluline on, et Eesti väliskaubandusbilanss oli aktiivne- välja veeti rohkem kui sisse. Välispoliitikas jätkas Eest 1930ndate aastatel põhimõtteliselt senist joont, otsides liitlasi ja püüdes mitmesuguste lepingute abil tagada oma julgeolekut. Kuna eestil ei olnud plaanis mitte kunagi mitte kedagi rünnata, siis oli iga leping teretulnud
polnud, sõjateenistuskohustus. Harisid ise maad. Palju ordu alal. 4) Vabatalupojad osadest või kõigist koormistest lahti ostnud. Palju maaisandate isiklikkudes valdustes. Möldrid, kõrtsmikud, sepad, mõisaametimehed. 5) Vabadikud maata või vähese maaga 6) Sulased ja teenijad müüsid oma tööjõudu 7) Orjad e träälid sõjavangid. Kaovad 15 saj Mõisate laienemine Pühendumine maaomandi haldamisele > ise vilja tootmine Toetas konjuktuur. Siseturu nõudluse suurenemine, nõudlus ületas pakkumist > hinnatõus > viljaeksport > eramõisate rajamine ja mõisapõllud 15-16 saj Mõisapõllud talupoegade tööjõud ja töövahendid, tekkis teokohustus Talurahva õigusliku seisundi halvenemine Talupoegade sunnismaisus, pagenud talupoegade väljaandmine (va linn). Maksude suurenemine > võlad. 1507 kaotati relvakandmisõigus 16 saj pärisorjus Keskaegne põllumajandus Kolmeväljasüsteem (oli enne), mehaanilised veskid.
ja rahvuslikud vastuolud ja vähenes maata meeste arv, tekkis ka lojaalne väikeomanike kiht Maaseaduse täiendamine – maa päriseks ostmine, tasude maksmine, popsiseadus, uusasundustegevus; maareformi elluviimine ja selle tagajärjed. Majandusbuum: idaorientatsioon, tööstuse arendamine, kaubandus, krediidipoliitika; Vabadusõjale järgnes kiire majanduslik tõus. Selle peamiseks eeldusteks olid maailmaturul valitsev soodne konjuktuur ning lootus taastada tihedad majandussidemed Venemaaga. Eestis pidasid end paljud heaks Venemaa tundjaks, ning see süvendas soovi murda Vene turule. Moskva silmis oli ka Eesti esimene, kes nendega rahu sõlmis ning ka teised lääneriigid vaatasid idaturu poole. 1920 aastal toimus enamus Lääne-Euroopa ja Vene kaubandusest Eesti kaudu. 1921 kiirutasid kõik ärikad looma Venemaal aktsiaseltse ja ettevõtteid. Vene
annaabi.ee 
