7.Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? 1. muutumine toimub pika aja jooksul 2. uues kultuuris on oluline legitiivsus(õiguspärasus) 3. Järsk muutus tekitab kaks kultuuri ja kujuneb väärtusvaakum. 4. Tänapäeval kultuurid ühtlustuvad ja segunevad ning tekib rahvastikuränne 8.Presidentalism (USA mudel) 1.President valitakse valijate poolt iga 4 aasta tagant 2. presidendi nim ametisse departemangude juhid (minstrid) ilma kongressita 3. presidendil on vetoõigus kongressil otsuse üle 4. kongress saab presidenti mõjutada rahajõu abil Plussiks- stabiilne valitsus, miinuseks- vastasikune vägikaika vedu 9.Poolpresidentalism(Venemaa) 1. president peab arvestama parlamendiga ja jagab võimu peaministriga 2. president valitakse rahva poolt 3. ametisse nim peaministri ja viimane nimetab ministrid presidendi heakskiidul 4. peaministri ja president jagavad omavahel ära erinevad valdkonnad 5
2.)Presidentaalne valitsemine Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias. PREsidentaalse demokraatia mudeliks võetakse tavaliselt USA. President on keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Samas ei tähenda see sugugi,et kogu võim kuulub presidentile. Kodanikud valivad presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Meie mõistes ministrid nimetab ilma Kongressita läbi rääkimata ametisse. Otsustab ka ministrite tagandamise eest. Seadusandliku võimu intsitutsiooniks on kahekojaline Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. Presidendile kuulub vetoõigus. Kongressile kuulub ,, rahakoti võim"- president vajab suurte kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi heakskiitu. Rahvas valib parlament ja president -> President nimetab ametisse/ tagandab Valitsus 3
erakondade katusühendus, mis väljaspool Euroopa Parlamenti valdavalt toimib liikmeserakondade kaudu. Otsustus- ja töökorraldus · Euroopa Sotsialistide Erakonna kõrgeim otsustuskogu on kongress, mis koguneb 2 korda 5 aasta jooksul. · Kongress valib presidendi, võtab vastu ja muudab põhimäärust ning otsustab liikmelisuse küsimusi. · Kui kongress toimub enne europarlamendivalimisi, võetakse seal vastu ühine valimisplatvorm. · Igal ilma kongressita aastal toimub otsustuskoguna nõukogu, mille suurus on veerand kongressi omast. · Igapäeva otsustuskogu on presidentuur, mis kohtub iga 2-4 kuu tagant ja mille valib kongress. · Poliitilised täitevorganid koosnevad juhtidest ja sekretariaadist. Erakonnal on president, kes on poliitiline juht ja esindusisik ja keda abistavad abipresidendid- valitud kongressi poolt. Milline on Eesti liikmeserakond Eesmärk
poliitikat rohkem mõjutada. Riigikogu ül Riigieelarve: võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande Riigikaitse: kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni Välispoliitika alal: ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 79 Valitsus Kuidas moodustatakse valitsus presidentalismi puhul? President nimetab ministrid(departemangude juhid) ametisse Kongressita (parlamendita) läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata. Otsustab ka tagandamist. Kuidas moodustatakse valitsus parlamentarismi puhul? · President määrab peaministri kandidaadi. · President teeb talle ülesandeks uue valitsuse moodustamise. · Peaministrikandidaat esitab Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta. · Riigikogu otsustab läbirääkimiste avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste
poliitikat rohkem mõjutada. Riigikogu ül Riigieelarve: võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande Riigikaitse: kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni Välispoliitika alal: ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 79 Valitsus Kuidas moodustatakse valitsus presidentalismi puhul? President nimetab ministrid(departemangude juhid) ametisse Kongressita (parlamendita) läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata. Otsustab ka tagandamist. Kuidas moodustatakse valitsus parlamentarismi puhul? President määrab peaministri kandidaadi. President teeb talle ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Peaministrikandidaat esitab Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta. Riigikogu otsustab läbirääkimiste avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste
annaabi.ee 
