süveneda. ,,Laiadel rahvamassidel" ei jätku selleks mõistust, haridust ega ka aega ja jõudu pärast kurnavat tööpäeva.17 Kolmas põhjus elukutseliste poliitikute ja ametnike kasutamiseks on informatsiooni salajas pidamise vajadus. Näiteks sõjalise koostöö, diplomaatia ja ka majanduse vallas võiks kõigi üksikasjade avaldamine tuua pöördumatut kahju. Näiteks USA-s ei saa senaatorid ja kongresmenid tutvuda kogu CIA infoga. Luureorganisatsioon on seisukohal, et lobisemistõbe põdevatele poliitikutele ei tohi usaldada riiklikke saladusi. CIA on nõus suhtlema vaid Senati ja Esindajatekoja erikomisjoniga, kuhu liikmeid väga hoolikalt valitakse. Ka Eestis pole kaugeltki kõigil Riigikogu saadikutel riigisaladuste luba. Selleks, et vähendada üksikisikust kaugele jääva esindusdemokraatia vahenditega tehtud
mille seadusandlik võim on piisavalt tugev, et toimida täidesaatvast võimust sõltumatult, vastandudes seega Lääne-Euroopalikule parlamendile. Sõltumatus väljendub ka selles, et USA president kui täidesaatva võimu pea valitakse rahva poolt eraldi ning ta moodustab hiljem enda ümber administratsiooni ja kabineti, mis tähendab, et presidentaalse süsteemi puhul ei olene täidesaatva võimu koosseis parlamendi valimistest. Lisaks on kongresmenid valitud rahva poolt pigem nende isiksuse, aga mitte poliitilise partei kuuluvuse järgi, ning seega on valituks saanud justkui iseseisvad saadikud, kes esindavad oma ringkonda või osariiki, vastates just nende ootustele. Samuti on valitud esindajatel oma poliitika teostamiseks palju ressursse - suur isiklik personal ja mitmed privileegid, rääkimata kõrgest palgast, mis ametiga kaasneb. (Wilson, 1998, pp. 267-269) Kongress on kahekojaline ning on jaotatud alam- ehk Esindajatekojaks
probleemidesse süveneda. „Laiadel rahvamassidel“ ei jätku selleks mõistust, haridust ega ka aega ja jõudu pärast kurnavat tööpäeva. 16 Kolmas põhjus elukutseliste poliitikute ja ametnike kasutamiseks on informatsiooni salajas pidamise vajadus. Näiteks sõjalise koostöö, diplomaatia ja ka majanduse vallas võiks kõigi üksikasjade avaldamine tuua riigile pöördumatut kahju. Näiteks USA-s ei saa isegi senaatorid ja kongresmenid tutvuda kogu CIA infoga. Luureorganisatsioon on seisukohal, et lobisemistõbe põdevatele poliitikutele ei saa-tohi usaldada riiklikke saladusi. CIA on nõus suhtlema vaid Senati ja Esindajatekoja erikomisjoniga, kuhu liikmeid väga hoolikalt valitakse. Ka Eestis pole kaugeltki kõigil Riigikogu saadikutel riigisaladuste luba. Selleks, et vähendada üksikisikust kaugele jääva esindusdemokraatia vahenditega tehtud otsuste