Need koosnevad pagoodist, peatemplist ja ühekorruselistest kõrvalhoonetest. Ehitised seisavad valgest kivist alusplaadil, suured mitmekorruselised katused toetuvad lakitud sambaile. Nara perioodi(8. sajand) väärtuslikeim mälestis on Todaiji tempel(lk 7). Selle juurde kuuluv Buddha tempel on maailma suurim puitehitis. Heiani ajastul hakati lihtsaid kloostreid ehitama, millel puudus range põhiplaan, näiteks Kongobuji tempel. Ilmalikest hooneist on tuntuim Heiani keisriloss, mis ehitati 9. sajandil. See koosneb koridoridega ühendatud eluruumidest ja teravnurksest rõdudega osast, mis asetseb hoone keskel, lõunaküljel on harilikult tiigiga aed. Hiina eeskujul ehitati ka suurejooneliste katustega zen- budistlikke mungakloostreid. Kodusõjad sundisid arendama kindlusearhitektuuri, näiteks ehitati 1577. aastal Himeji kindlusloss. Tokugawa
Ajastu meistriteos on munk Eshini (942- 1017) triptühhon ,,Amida ja kakskümmend viis bodhisatvat" Koyosani muuseumis. Kirevate värvide seas on kasutatud kuldfooliot, võte, mis saab omaseks Fujiwara ja Kamakura aja maalidele. Pühakute graatsia ja värvide toredus vastas jaapanlaste ettekujutusele taevasest maailmast. Sai kombeks, et kõrged vaimulikud isikud tegutsesid usuliste maalijatena. Nende eeskujul pühendus aadel ilmalikule maalile. Tuntud on ka tema Kongobuji kloostris asuv ,,Nirvaana" (1086) ja Chohoji kloostris asuv ,,Ülestõusmine". Samaj ajal võrsus ilmalik yamato- e koolkond, mis viljeles peamiselt makimonot- lai pildirull, mis rullitakse kokku lühemas servas oleva kepi ümber. Yamato-e esindas rahvuslikku stiili jutustavate motiividega aga ka maastikega. Maalide seas on traagilisi ajaloosündmusi edasi andvaid, rahulikult kirjeldavaid ja karikatuursuseni teravdatud tegelaste kujutusi. Tuntuim on Fujiwara no Takayoshi makimono
peatemplist ehk kondo`st ja ühekorruselistest kõrvalhoonetest, ehitised seisavad valgest kivist soklil, massiivsed mitmekorruselised katused toetuvad lakitud piilareile. Nara ajastu väärtuslikem mälestis on Todaiji klooster (ill 1), selle hoonestikku kuuluv Buddha tempel (745) on maailma suurim puitehitis. Heiani ajastul hakkasid budistlikud tendai ja shingon ´i sektid ehitama mägedesse lihtsaid ja intiimseid kloostreid, millel ei olnud ranget põhiplaani. Säilinud on Enryakuji (782), Kongobuji(816) ja Muroji tempel (8. saj lõpp- 9. saj algus)(ill 2). Pealinn heian (Kyoto) rajati hiina linnade eeskujul range põhiplaani järgi. Ilmalikest hooneist on tuntuim Heiani keisriloss (9. saj), seda matkisid ülikud endale residentsi ehitades. Kujunes lossitüüp shinden (,,rahu loss"): see koosneb koridoridega ühendatud eluruumidest ja teravnurksest rõdudega osast, mis asetseb hoone keskel, lõunaküljel on harilikult tiigiga aed. Hiina eeskujul ehitati ka suurejooneliste katustega
annaabi.ee 
