Kohe kerkib kaduvuse ja surma küsimus, mis avalikus eneseteadvuses taandub nullini. Siiski on kõik biograafia vormid ikka veel suht avalikud. Üksinduse tunne pole veel kaugele arenenud (Augustinuse “Pihtimused” eeldavad kõva häälega ettelugemist!) Aja hõlvamise põhilised erijooned: ajajärku pole võimalik peegeldada väljasp aja kulgu. Mineviku ja tulevikuga suhestamata, minetab kaasaeg oma seesmise ühtsuse. Laguneb üksiknähtusteks ja faktideks. Muutub nende abstraktseks konglomeraadiks. Antiikromaani esimene vorm, proovilepanekuromaan, toetus pea täielikult rahvaluule mütoloogilisele ajatäiusele. Olustikulises seiklusromaanis ilmnevad juba uue alge idud, mis seotud sotsiaalsete vastuolude avamisega. (Mütoloogiline aeg laguneb seoses ühiskonna kihistumisega.) Igasugune sotsiaalsete vastuolude avamine suunab aega tuleviku poole. Ajalooline inversioon e ümbertõstmine. Olevikku eriti aga minevikku rikastatakse tuleviku arvelt. Kujutatakse minevikus
laheni), mis oli esimene kord, kui nii suur maa-ala ühendati. Tema võim jäi aga lühikeseks, sest Sargon (Sarrukin Tõeline Kuningas, enesele võetud nimi) võitis Lugalzargesit ja ühendas piirkonna oma võimu alla. Tema vallutusega seoses on esimest korda palgasõdureid mainitud. Ta jõudis oma valdustega Pärsia lahest Vahemereni ("Ta pesi oma relvad alumises meres ja siis pesi oma relvad ülemises meres"). Tema riik jäi ilmselt linnriikide konglomeraadiks, kus Akkadi linnriik oli juhtiv. Sargon oli semiit. Semiidid elasid Mesopotaamia põhjaosas (Eufrati kesk- ja ülemjooksul). Sargoni vallutuse ajaks olid Mesopotaamias elavad semiidisuguvõsad pikka aega olnud paiksed, juba 3 at eKr hakkasid nad kasutama oma keelel kohndatud kiilkirja. Sargoni riigis sai akkadi keelest riigikeel. Sumeri keel käibis jätkuvalt, kestsid edasi ka linnriigid (ainult et Akkadi ülemvõimu all).
Kuningriik (United Kingdom). Iirimaa, mida polnud juba ainuüksi seal valitseva katoliku usu tõttu vahetult Inglismaaga integreerida, jäi koloniaalstaatusesse. 1801. aastal said ka iirlased esindusõiguse Inglise parlamendis, kuid see puudutas vaid vähemuse moodustanud protestante. 8. HISPAANIA Katoliiklike Valitsejate Fernando II ja Isabeli ajal Kastiilia ja Aragóni liitmisel kujunenud Hispaania ühisriik jäi erinevate keelte ja kultuuride konglomeraadiks. Kui Aragón oli orienteeritud Vahemerele, siis Kastiilia pigem Atlandi ookeanile. Seetõttu olnuks Kastiilia ja Portugali ühisriik märksa loogilisem. Nii Kataloonia kui Aragón säilitasid ühisriigi koosseisus omavalitsusliku autonoomia. Kastiilias oli seisuste esindus cortes nõrk, koosnedes peamiselt linnade esindajaist, seevastu Aragónis ei olnud kuningal õigust seadusi ega makse ilma cortes'e nõusolekuta kehtestada. Koos üksteisest isoleeritud