Kuningad armastasid end näidata kui väejuhti, tekstides ülistati võite vaenlaste üle. Kuningas alandab tüüpiliselt vangi. Linnriikide vahel toimusid kroonilised sõjad. Kuna võim käis pidevalt ühe või teise linnriigi kätte, siis pole tänapäeval eriti kindel, mitmest maajade riigist saab rääkida, on räägitud 60 linnriigist aga ka nt 5 regionaalriigist (sellises süsteemis pole aga unitaarriike, tegemist on linnriikide konglomeraadiga, kus üks riik korjab teistelt andameid). 9. sajandil toimus maajade aladel järsk langus (nn maajade katastroof), mille põhjus pole teada. Linnade elanikkond vähenes, kuningat võim kahanes ja kaovad glüüftekstid ning seega ka kirjalikud andmed. Ühe põhjusena on välja toodud maa üleharimine, ka kliimamuutus ning ka lakkamatud konfliktid. Ilmselt oli tegemist mitme põhjuse kokkulangemisega. Seega lõpeb 9. sajandil maajade klassikaline periood
• Taksonoomiline strukruur – Suktsessioon – koosluste muutumine ajas (suunatud, vahel korduv). Koosluste ajaline arend nii iseeneslikult kui väliste jõudude põhjustatult. Sünökoloogia algas eelmisel sajandil. Koosluste energertsed vs kollektiivsed omadused – suur vaidlus Kas kooslused on diskreetsed (mitte pidevad) koevolutsioneerunud üksused, süsteemid, kus liigid on üksteisega pikka aega kohastunud (kaitse/koostöö) või on tegemist konglomeraadiga, mille omadused määravad liigid, kes sinna kokku on sattunud? CLEMENTS: Sünergeetilist efekti väljendav omadus. Komponendid koos tekitavad uusi omadusi, mida komponentidel endal pole (pannkook). Liigid diskreetsed. Ei saa ainult isiklikult komponentide kaudu kirjeldada kooslust, vaid nad on koevolutsioneerunud süsteemid. Liigid on üksteisega kohanenud ja sõltuvad üksteisest. Clementsi ideed: Viisid koosluste klassifitseerimiseni GLEASON: Individualistlik
erinevaid dialekte. Kui arheoloogid ja ajaloolased kirjutavad minevikust, siis nad kasutavad mõisteid erinevalt, nt ei saa rääkida Võrumaast, sest Võrumaad ei olnud olemas. Poliitilist üksus Eesti, mis vastaks tänapäeva Eestile, ei ole olnud enne 20. sajandit. Samas keskaegsed autorid kasutasid mõistet Estland sellises tähenduses nagu tänapäevane Eesti on. Teine pool see, et keskajal moodustasid tänapäevane Eesti ja Läti ühise territooriumi, tegemist erinevate riikide konglomeraadiga, mis küll üksteisest kuulda ei tahtnud, mis aga oma geograafilise läheduse tõttu, moodustasid nad ühise poliitilise toimimisruumi. Sarnane sotsiaalajalugu, majandusajalugu ja sotsiaaletniliste protsesside ajalugu. Nende ajalugu ei saa eraldi käsitleda. See on siis geograafiline pool. Kui me räägime keskajast, siis keskajana käsitletakse perioodi, mis ulatub hilisantiigist Lääne-Rooma lõpust kuni Suurte maadeavastuste alguseni
annaabi.ee 
