merenavigatsiooni kaartide jaoks. Fifth level Mercatori kald- ja põikprojektsioon Mercatori põikprojektsiooniga moonutused suurenevad eemaldudes lähtejoonest. Projektsioon sobib diagonaalse väljavenitatusega maade kaardisüsteemi aluseks (keeruline, vähe kasutatakse). Kasutamist on leidnud seoses kaugseirega, sest paljude satelliitide trajektoorid on just "kaldsed" ja satelliidiandmete sobitamiseks konformseks on Mercatori kaldprojektsioon esimeses lähenduses sobiv lahendus. Mercatori kaldprojektsioon töötab samal põhimõttel kui Mercatori põikprojektsioon, ainult lähtejooneks, mis kaardil kujutub sirgena pole mitte telgmeridiaan, vaid suvalise suurringi kaare geodeetiline joon kahe punkti vahel. Kokkuvõte Mercatori panus kartograafia arengusse oli suur. Ta kaardid olid täpsed, Click to edit Master text styles inforikkad ja hästi Second level
rohkem praegusele hetkele ja nende jaoks on mäng rohkem protsess, kui et orienteeritud tulemusele. Lastel puuduvad üldjuhul kindlad ootused mängu suhtes. Laste joonistuste uuringud näitavad, et kõige loovamad tööd eiravad tavasid. Samuti on uuringud andnud andmeid ka selle kohta, et enne neljandat klassi on lapsed lingvistiliselt kõige loovamad. Pärast seda toimub langus, sest püütakse sarnaneda klassikaaslastega muututakse konformseks. Teiste arvamus hakkab mängima tähtsat rolli. (Runco, Personal Creativity: Definition and Developmental Issues, 1996) ÕPETAJA ROLL Õpetajate roll laste loovuse arendamisel on määrava tähtsusega. De Kruif leiab, et õpetajate haridustase mõjutab klassi õhkonna kvaliteeti ning grupis töötamist. Üldiselt õpetajad ei märka loovaid lapsi ning suisa karistavad neid. Dawson uuring paljastab, et õpetajatele ei
halb ja ta ei suutnud temaga olles tihti end taltsutada. Ta lihtsalt pidi vastu hakkama, näitama võimu ja isale näitama, et ta pole enam laps. Ning ta ütles alati ära abist, ka siis kui ta seda vajas. Ta ei suutnud olla tänulik ja mõista teisi inimesi. Ka Allyl oli omamoodi hälbekäitumine. Ta oli vaikne ja ei tahtnud olla ta ise. Ta tahtis valida ja olla vaba. Seega sobis ta Tyleriga ideaalselt kokku. Tyler viis ta maailma, kus ta sai olla iseseisev ja teha midaiganes ta soovis. Tema konformseks käitumiseks võib siiski lugeda seda, et ta tunnetas oma piire. Ta teadis täpselt kui väga ta haiget oma isale teha võis ning kuidas oleks õige ja kuidas vale. Kuid siiski ei teinud ta seda. Ta tahtis näha, kui kaugele ta isa võib minna. Ta isa aga suutis minna kaugele. Ta leidis Tryleri korteri ülesse ning selleks, et oma tütart kaitsta oli ta valmis Tylerit vigastama. Mis polnud ka väga normaalne, et ta ei suutnud sõnadega edasi anda mida ta tundis
kujunenud oma ühiskondlik-poliitiline kord (Uluots 2004, 278). Kindlasti pole aluspõhimõtete leidmine ja formuleerimine juristide n-ö argipäevaülesanne. Aluspõhimõtete (väärtuste konkretiseerimise) juurde jõutakse mitte deduktiivse otsustamise kaudu, mis on juristide tavaline töömeetod, vaid nn väärtustaval teel. Ning just aluspõhimõtete mittetingitus võimaldab jõuda sobivate, samal ajal erinevate konkretiseeringuteni. Nimetaksin sellist juristi tööd “aluspõhimõtete konformseks konkretiseerimiseks”. See ei olegi töö põhiseaduse tekstiga, vaid põhiseadust tõlgendav tegevus, mille eesmärk peaks olema tuleviku suhtes avatud põhiseadusliku korra (riikluse) edasiarendamine. Nagu kirjutatakse erialakirjanduses: “… et materiaalne põhiseadusõigus tema kesksetes osades sisalduks vähem tekstis kui kohtu otsustustoimikutes.” (Würtenberger 2001, 234.) Põhiseadust tuleks tegelikustada nii, nagu kõneles põhiseaduse 20. aastapäeval professor Jüri
annaabi.ee 
