Ühiskonna institutsionaalne struktuur Ühiskondlike institutsioonide toime Ühiskondlikes institutsioonides saavad sots tegelikkuse konserveerijad Sotsiaalsete riskide individualiseerimine Koalitsioonid ühiskondlike probleemidega tometulemiseks Haridus Hariduse avalik funktsioon – kultuuri edasiandmine Hariduse varjatud funktsioon – edasiantav kultuur ja õpetatavad rollid on konformistlikud, keegi täna ei tea, mida vajakse Klassikaline haridusskeem – õppimine eluea alguses Eluaegne õpe Religioon Uskumuse täpne sisu ei oma tähtsust senikaua, kui ideaalid ja rituaalid vähendavad individuaalseid muresid ja loovad sotsiaalset kokkukuuluvust Enamik süsteeme usub, et ainult üks ideekogum Uskumuste süsteemid Pärimusmüüt – kirjeldavad sündmusi ei saatõestda, lugu sellest kuidas sai grupp alguse Praeguse aja käitumisreeglid
ETTEVALMISTAMINETÄISKASVANU ROLLIDEKS, OSKUSTE ARENDAMINE JA UUTE TEADMISTE LOOMINE. KOOLID TÄIDAVAD KA VARJATUD E. LATENTSEID FUNKTSIOONE. Kooliaja pikenemine on ühiskondlik lapsehoidmisteenus. Kontrollitakse noorte inimeste jõudmist tööturule. HARIDUSE AVALIKUD FUNKTSIOONID 1. KULTUURI EDASIANDMINE 2. TÄISKASVANU STAATUSE HARJUTAMINE HARIDUSE VARJATUD FUNKTSIOONID 1. EDASIANTAV KULTUUR JA ÕPETATAVAD ROLLID ON SÜGAVALT KONFORMISTLIKUD 2. HARIDUSSÜSTEEM EI ÕPETA ETTEKAVATSETULT OMA ÕPILASI HÜLGAMA EKSISTEERIVAID VÄÄRTUSI JA STRUKTUURE 3. VÄHESED SOODUSTAVAD ÜLIKOOLILE EELNEVALT KRIITILIST MÕTLEMIST 4. VARJATUD ÕPPEKAVA 22.Kultuur ja tema definitsioon KULTUUR ON INIMKOOSLUSE OMADUSEKS, KELLE LIIKMETEL ON ÜHINE TERRITOORIUM JA KEEL, KES TUNNEVAD VASTUTUST ÜKSTEISE EEST JA TUNNETAVAD OMA ÜHIST IDENTITEETI. 23.Kultuuri koostisosad NIISUGUSE GRUPI KULTUUR SISALDAB ENDAS: 1
Konformsust võib olla suhteliselt kerge lõhkuda, kui leidub keegi, kes julgeb oma eriarvamuse välja öelda või erinevalt käituda (,,kuningas-on-alasti" efekt). Konformsus sõltub ka kultuurilisest ja rahvuslikust foonist (totalitaarsetes riikides ja kollektivismi-ideoloogia tingimustes on konformsus tugevam. Anonüümseks jäämise võimalus vähendab konformsust, kuid ei elimineeri seda täiesti. Mida suurem on olukorra ebamäärasus ja mitmetitõlgendatavus, seda tugevamad on konformistlikud tendentsid peataolekus järgitakse kergemini teiste soovitusi ja toiminguid. Konformsuse allikateks on: 10. Püüd toimida õigesti ja toetuda seejuures teiste antud suunistele ja normidele 11. Püüd meeldida kaaslastele ja ümbritsevatele inimestele 12. Püüd saada tasu sobiva käitumise eest ja vältida karistusi ebasobiva käitumise eest. Sotsiaalsed grupid.
normid annavas otseselt viite sellele, mida tuleks heask kiida, mida pahaks panna. Konformsus tähistab tõekspidamiste või käitumise muutumist vastusena grupi survele või ootustele olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõutagi. Konformsus on seda tugevam, mida rohkem on survegrupis inimesi, naised kalduvad olema meestega võrreldes rohkem orienteeritud grupilisele kooskõlale ja seega lähtuma järeleandlikkuse strateegiast. Konformsus sõltub ka kultuurilisest ja rahvuslikust foonist. Konformistlikud tendentsid- peataolekus järgitakse kergemini teiste soovitusi ja toiminguid. Järeleandlikkus tähistab muutust käitumises vüi suhtluses vastusena palvele või korraldusele. Kuuletumise puhul tuleb järeleandmine autoriteeti või võimu omava isiku poolt esitatud nõudmisele. Kui keegi näitab oma allumatusega eeskuju, suureneb ka tõenaosus, et teisedki kuuletu kii kergesti. Ajapikku on välja arenenud empaatiavõime- vüime sisse elada teise inimese tunnetusse, teisele kaasa tunda
annaabi.ee 
