TimoSenko Soomet alistama. Lõputute pealetungidega ei saavutanud Nõukogude Liit midagi vaid kaotas suurel hulgal mehi. Stalin saatis uusi vägesi ja Soomlased oli meeleheitel neil oli laskemoon otsakorral ning nad poleks enam kaua vastupidanud, nad olid viimsel piiril. Soome vastuhaka paljastas Punaarmee suured nõrkused ja see oli eelkõige häbistav Nõukogude Liidule. Inglismaa ja Prantsusmaa saatisid Soomele abivägesi ja see tähendas, et sõja jätkamisel Soomega satub Stalin konflitki Inglismaa ja Prantsusmaaga ja seda tahtis Stalin vältida. 1940 aasta 13. Märtsi hommikul sõlmis Soome Moskvaga rahu. Punarmee kaotas ligi miljon meest surnute ja haavatutena soomlasi hukkus 21 000 ning 44 000 sai haavata. Stalinile avaldus Talvesõda muljelt kuna ta ali mees kes austas ainult toorest jõudu. Rahu mis oli saavutatud oli kahel põhjusel raske, esiteks tuli Soome kagunurgas nõukogude liidule loovutada kümnendik Soome territooriumim, teiseks lubati Nõukogude Liidul lubati
Leopold, Hume, Smith ja Darwin 46. Kirjelda lühidalt, mismoodi arvas Darwin eetika tekkinud olevat. Oma järglaste eest hoolitsemine ilmneb ka loomariigis. Kui koostöö ka suurema rühmaga osutub kasulikuks, kinnistub vastav sentiment evolutsiooni käigus. 47. Millise sisuga on teist järku printsiibid (second-order principle – SOP), mille Callicott sõnastab, reguleerimaks esimest järku holistlikke ja individualistlikke printsiipe nende konflitki korral? Kohustused lähemate suhtes on tugevamad. Mida tugevam huvi, seda tugevama kohustuse aluseks see on. 48. Kas Callicotti arvates on inimese tekitatud muutused halvad seetõttu, et neid ei saa pidada loomulikeks? Selgita lühidalt. 49. Milliste meetodite või vahendite abil on süvaökoloogia esindajate arvates parim oma arusaamu esitada? Süvaökoloogia 8-punktiline. 50. Mille poolest erineb süvaökoloogia pinnapealsest ökoloogiast
õiguse rikkumisega või sundida teist poolt õigust järgima omapoolse õiguse rikkumisega) ❏ Tänases maailmas võivad ka väikestel eksimustel olla tõsised poliitilised või õiguslikud tagajärjed, sh tänu meediale ❏ Humanitaarõiguse järgimisega on enamasti kõik hästi. Probleemid tekivad siis , kui konflitki teiseks osapooleks on mitteriiklikud toimijad, nt igasugused organiseeritud relvastatud rühmad, kes kas pole teadlikud nendest reeglitest või ei soovi neid järgida. !KESKSED PÕHIMÕTTED: ❏ Sõjaline vajadus: - õigus kasutada jõudu, mis oma iseloomu ja ulatuse tõttu on vajalik õiguspärase sõjalise eesmärgi saavutamiseks (see jõud, mida kasutatakse peab olema vajalik õiguspärase sõjalise eesmärgi saavutamiseks