3. Toimiva sotsiaalvõrgustiku loomine ja edendamine Laste edukaks arenguks on vajalik just pere ja kooli omavaheline koostöö ja tihe suhtlus. Samuti tasuks suhtlusringi kaasata ka sotsiaaltöötajaid ja psühholooge, kes kindlustaksid selle, et igasugused probleemid ja psühholoogilised häired avastataks ja ravitaks juba eos. Koolis on kindlasti oluline adekvaatne reageerimine igale vägivalla- ja kiusamisohule (null-tolerants) ning kõikide vägivalla- ja kiusamisjuhtude avalikustamine. Konfliktsituatsioonidest on oluline kõiki teavitada ning nendel teemadel avameelselt vestelda. Koolitulistamisi ei saa ennetada üksikute, eraldiseisvate abinõude rakendamisega. Siin on tegemist suure hulga omavahel tihedalt läbipõimunud valdkondadega ning ennetustöö eeldab süsteemset lähenemist. Eelkõige eeldab see meie kõigi väärtushinnangute ja hoiakute muutumist. Toimekas, tasakaalukas ja rahumeelne koolielu on võimalik, kui igaüks meist natukenegi selle heaks teeb ning selle loomisele kaasa aitab
emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis. Konflikt iseenesest ei ole hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui ka positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine või allasurumine). Konfliktsituatsioonidest tulenevat stressi ja halbu tulemusi on võimalik vältida, jälgides ja juhtides oma käitumist. Mõningatel juhtudel on isegi kasulik konflikti stimuleerida leidmaks uusi ja paremaid viise edasiminekuks. Sa pead panema konflikti enda kasuks tööle. Konflikt tekkis muudatustes töös (töökonflikt) – tasustamissüsteemi muudetakse, mida lahti ei selgitata ja töötajatel tekib ootus suuremat tasu saada, mis osutub palgapäeval siiski vastupidiseks. Lisanduvad ka juhi-alluva suhted.
õpetata ning noorte õpetajate koolitamisel tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata sellele, kuidas klassiga hakkama saada ja lastega suhelda. Väga asjakohane on väide, et õpetaja vajab senisest põhjalikumat ettevalmistust. Kui läbisin paar aastat tagasi õpetajakoolitust, tundsin kõige suuremat puudust sellisest õppejõust, kes räägiks oma isiklikest praktilistest kogemustest koolis ning konfliktsituatsioonidest, mida ta ise on lahendama pidanud. Kahjuks midagi sellist seal ei kuulnud. Lektorite näited piirdusid eeskätt nendega, mida nad olid kuulnud tegevõpetajatelt. Noore õpetajana pean probleemiks seda, et liiga suur vastutus koolivägivallaga eest pannakse õpetajale. Ühiskonnas, kus vägivald on üks peamisi müügiartikleid, ei saagi kool teistsugune olla. Järelikult on vägivallale reageerimine iga kodaniku asi.
annaabi.ee 
