toovad endaga kaasa konkreetseid tagajärgi viimased võivad olla nii negatiivsed, kui positiivsed. Üks on igatahes kindel, konfliktid ei saa saa inimkonna puhul kunagi olema sajaprotsendiliselt välditavad. Meie võimuses on aga otsustada selle üle, kuidas me tekkinud konflikti või konfliktidesse suhtume, mil moel reageerime ning kui edukalt suudama konkreetse konflikti lahendada. Kuigi konfliktid on igapäevased, ei pöörata neile kohati piisavalt tähelepanu. Sotsiaalteaduse haruna on konfliktoloogia näol tegemist alaga, mis pöörab just tähelepanu konfliktidele, ka nende osapooltele ning aitab konfliktidega seonduvaid erinevaid tegureid paremini mõista. Konfliktoloogias on olemas ka selline mõiste nagu konfliktidiagnostika, mille all peetakse silmas antud konflikti sügavuti analüüsimist lähtudes kindlatest kriteeriumitest. Olles tõeliselt huvitav nähtus erinevatest vaatenurkades, võimaldab konfliktidiagnostika rakendada mitmeid
klassikaline kultuurikonflikt. Konflikti tüübid ja põhjused Konfliktid on väga erinevad. Kui inimene hakkab vaidlema, siis ta ei pööra tähelepanu, mis tüüpi antud konflikt kuulub. Kuid et konflikti konstruktiivsemalt lahendada või vältida seda, on vaja teada, mis tüüpi konflikt see on. See aitab analüüsida, paremini mõista ja vaigistada vastuolusid. Filosoofia teaduste doktor ning vene professor Dmitri Zerkin oma raamatus ,,Konfliktoloogia alused" eristas neli konflikti põhitüüpi: Isikukeskne konflikt Konflikti osalejateks on mitte inimesed, vaid sisemaailma psühholoogilised indiviidi mõjutegurid: vajadused, motiivid, väärtused, tunded. See on isikukeskne vastuolu, emotsionaalselt keeruline psühholoogiline probleem, mis nõuab lahendust ning seejärel teadvuse tööd, mis on suunatud konflikti ületamisele. Isikutevaheline konflikt
Üldiselt on konfliktides kolm mittekaubeldavat kategooriat, millega tuleb leppida. Need on keel, religioon ja rahvuskultuur. Lahendamatud konfliktid ei allu tavalistele lahendusviisidele. Tarvilik on põhjalik töötamine osapooltega või välise jõu sekkumine. Lahendus võib olla ka ühe poole surm, lahkumine või hääbumine. 5. KONFLIKTIDE LAHENDAMINE 5.1 Konfliktidiagnostika ja konstruktiivne vastandumine Konfliktoloogia üks oluline osa on konfliktide juhtimine ja lahendamine. Konfliktidega toimetulek on oluliselt keerulisem kui nendest rääkimine. Kõige otsesem seos diagnostika ja vastandumise vahel seisneb selles, et konfiktidiagnostika loob üldise konfliktide analüüsi oskuse, mis omakorda mõjutab seda, kuidas me sõnastame konflikti põhiküsimust. Konfliktoloogias tähendab see konflikti analüüsimist konkreetsete kriteeriumite alusel. Olles analüüsinud ja
annaabi.ee 
