esinema vähem hävitavust." (Maslow, 2007, 183.) Tulles kooli, toob väike laps kaasa sellesse nõudlikku sotsiaalsesse keskkonda kaasa juba hulga kogemusi. Tema perekonnamudel, tunnete maailm, kõiksugu õppimiskogemused ja väärtushinnangud on aidanud tal valikuliselt tõlgendada oma sobivust teiste hulka. Oluliseks tuleb pidada koduseid väärtushinnanguid. Vanemad peaksid olema autoriteedid ning eeskujud. Laps näeb kodus kõike, ka konfliktisituatsioone, oluline on kas ja kuidas need lahendatakse. Lapse kiitmine ning ka karistamine on tähtis. (Rogers, 2008, 25). Lapsevanemaks ei ole sündinud mitte keegi, see roll vajab õppimist ja ettevalmistust, mis omakorda algab lapsepõlvest. Suurema riskiteguriga on need pered, kus vanemad ei suuda ise hakkama saada oma stressi või konfliktiolukorraga, on liialt egotsentrilisteks, sotsiaalses isolatsioonis huvipuuduse, ükskõiksuse või elukoha eraldatuse tõttu. Lastel aga on piiratud võimalused
Valguslaigud tumedal taustal lõid äreva meeleolu,muutsid maali salapäraseks ja pöörasid tähelepanu olulistele detailidele(käed,nägu). Värvid muutusid intensiivsemaks ja jõulisemaks, armastati kõrvutada kontrastseid toone. Kui renessanssiaja maal oli ühteviisi sile,sis 17.saj sai pintslitõmme nähtavaks ja isikupäraseks ning tõstis pildi mõjujõudu. Kõik see muutis barokkmaali rahutuks,dünaamiliseks ja ekspressiivseks. Maaliti lahinguid,röövimisi, igasuguseid konfliktisituatsioone,aga ka märtristseene. Manerism-stiil,mis sai oma nime sellest,et võttis eeskujuks kõrgrenessansimeistrite käsitluslaadi e maneeri. Et manerism soodustas pealiskaudset jäljendamist,siis sai see termin hilisemal ajal halvustava kõrvaltähenduse.Andekamate maneristide loomingusse ilmusid siiski teatud eripärad: venitatud figuur,pikad sõrmed,aga ka palju sellist,mis kandus üle barokile(rahutu liikumine,ülekuhjatus figuuridega,ärev valgus) Barokiajastu Itaalias
sõimamine, hirmutamine, ähvardamine, petmine, tühjade juttude levitamine, ühe ässitamine teise vastu, tagumine, tõukamine, juustest kiskumine ja asjadega loopimine. (vt lisa 2. näide 1) Paljud õpetajad on kogenud, et normaalset koostööd klassis segavad lahkhelid ja pinged, sest igas klassis õpivad ja suhtlevad erinevad õpilased, kellel on omad harjumused ja elukogemused. Nende erinevad vajadused ja huvid võivad viia konfliktideni. Lapsed, kes tekitavad teadlikult konfliktisituatsioone, lahendavad neid ka sageli vägivalla abil. Õpilased reageerivad sellele tavaliselt nii: kel jõud, sel õigus. Nooremas koolieas on ülekaalus emotsionaalsed konfliktid. Lapsed ei oska oma emotsioone ohjata ja lahendusi leida. Tüüpilisemad põhjused, mis võivad lahkhelisid põhjustada: Õpilane ei nõustu kaaslase arvamusega; Õpilased tahavad samaaegselt kasutada üht ja sama õppevahendit; Eriarvamused tegevuste suhtes; Kaaslased narrivad ja sõimavad; Kedagi ei taheta mängu võtta;
annaabi.ee 
