Ilmnevad omandisuhted kelle on õigus teatud praktikale, neid esindada, neid rahaks teha. Samamoodi võib see olla sotsiaalne ressurss ja ka poliitiline kapital. Teadmuse tekitamise protsess - millised on elemendid, mida kehtestada pärandina, see on valdkond, kus on olulised etnoloogid ja folkloristid, on kogunud elemente eelkõige maaelanike argipäevast, et neid jäädvustada. Valitud on neid, mida on peetud atraktiivsemateks, loomingulistemaks. Võimalik konfliktisituatsioon kes klassifitseerib, korraldab mingi nähtuse, praktika jagamise pärandina. Kelle initsiatiiv. Kellele kuulub vaimne pärand? Negatiivsed tagajärjed praktiseerijatele. Eksperdid ja eliit. Need, kes on oma huvidelt ja ideedelt seotud kultuurpärandiga ja kujundavad seda. Eksperdid ütlevad, mis on ehe, võlts, säilitamist väärt. Oluline on mõelda, kelle seisukohast on teatud valikud tehtud? Puhtuse ja hübriidsuse probleem
-- Sotsiaalprobleemid: Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis – eesti tervishoiusüsteemis kriisi ei ole, kuid on kriisi oht. Teemasid millega ei tegeleta või tegeletakse vähe on mitmeid. Ülalpeetavaid palju. Alkohol ja teised meelemürgid – probleem tervise vaatepunktist. Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon. Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem.
Afekti iseloomustavad kolm põhitunnust ehk afekti diagnostilised tunnused on: võimukus – afektiivses seisundis olles tunneb inimene end afektile alluvana ja selle võimuses olevana. tormilisus – kõik protsessid kulgevad inimeses väga intensiivselt ja tugevalt. Lühiajaline protsess. ootamatus ja lühiajalisus – afekt tekib, kuna inimene pole valmis teatud sündmuste käiguks. Eristatakse kolme gruppi: I soodustingimused (nagu konfliktisituatsioon; isiklikud iseärasused; organismi väsimuse ja kurnatuse seisund) ning II käitumisiseärasused afekti ajal (nt käitumise ootamatus ja tormilisus, välimuse eripära) Kirg on püsiv kiindumuslik ja äärmuses ka otstarbetu seisund. See vallutab inimese meeled, mõtted ja vaimu ning segab igapäevategevusi. Võib teha inimese kallutatuks ja panna tegema tegusid, mis pole otstarbekad. Inimene on allutatud oma kireobjektile kestvalt. Kire määrab ära kireobjekt.
annaabi.ee 
