on antud konflikti sisu? Veel raskemaks muutub konflikti põhiküsimuse määramine konfliktide puhul, mis on kaua kestnud ning algsest konfliktist juba kaugele arenenud. Selle konflikti alguses võis olla täiesti selge, et tekkinud arusaamatuste põhjuseks oli kommide ,,ebavõrdne" jagamine lasteaia õpilaste vahel. Kui aga on tegemist üha süveneva konfliktiga, siis võib varem või hiljem saada antud konflikti puhul põhiküsimuseks hoopis konfliktiprotsess. On võimalik, et säärases konfliktis ei tegeleta enam küsimusega, millest konflikt algas. Igal juhul võib konflikti põhiküsimus olla väga laialdane, aga kui püüda seda täpsustada, siis saaks öelda, et konflikti põhiküsimuseks saab olla absoluutselt kõik, mida on võimalik siduda inimeste vaheliste suhetega. Suurel määral omab mõju konfliktidiagnostikas ka konflikti uurija teoreetiline taust ning tema üleüldine suhtumine sellesse konflikti
Vastasseis on emotsionaalselt pingestav. Seda tajutakse kui ärevust ja pinget, millest püütakse vabaneda. Tavaliselt toimub konflikt millegi ümber või millegi pärast. Seda, mille pärast konfliktis ollakse, nimetatakse konflikti põhiküsimuseks. Konflikti põhiküsimus on telg, mille ümber ja mille pärast konflikt toimub. Osapooled võivad mõista konflikti põhiküsimust erinevalt. Samuti võib konflikti arenedes muutuda põhiküsimus, samas võib ka konfliktiprotsess ise muutuda põhiküsimuseks. See tähendab, et kui alguses arutleti millegi konkreetse üle, siis hiljem hakatakse rääkima üksteise ütlemistest ja käitumisest konflikti käigus. Konfliktiolukorras on iseloomulik sageli ka see, et pisiasjades avalduv põhiküsimus saab keskse tähenduse. Asjad, mis varem ei pälvinud asjaosaliste erilist tähelepanu, saavad korraga üliolulisteks ja hakkavad kogu suhet varjutama.
Eri osapoolte vahel on aga konflikti sisuks mingi konkreetne vastuolu, mida osapooled lahendavad või mille lahendamist nad püüavad vältida. Järgmiseks konflikti komponendiks on konflikti põhiküsimus. Konflikti põhiküsimus on see mille ümber ja mille pärast konflikt toimub. Põhiküsimus moodustab konflikti sisu. Alati ei ole kerge konflikti sisu määrata, eriti juhul kui on tegemist pikaajaliste ja kaugelearenenud konfliktidega. Pikaajaliste konfliktide põhiküsimuseks võib saada konfliktiprotsess, see tähendab, et algküsimusega enam ei tegelda. Müller-Fohrbordti grupeerib põhiküsimusi järgmiselt: · faktikonflikt · huvikonflikt · väärtuskonflikt Kui on võimalik kindlaks teha, mis kategooriasse põhiküsimus kuulub, siis on võimalik leida ka sobiv lahendustee. Faktikonflikti puhul on tegemist kahe vastandliku arvamusega, mis ei saa olla üheaegselt õiged. Faktikonflikt puudutab mõõdetavaid suurusi. Faktikonflikti loob
annaabi.ee 
