1988. a kõrvaldas NLKP KK eestlaste seas äärmiselt ebapopulaarse parteiliidri ametist ja paigutas ta tööle Moskvasse. Ta töötas kuni pensionile jäämiseni 1990. a NLKP KK juures asuva Parteikontrolli Komitee liikmena. Välispoliitika 1945-1985. aastatel oli Eesti Moskva käsualune. Eesti volitused olid väga piiratud. Meil ei võinud eksisteerida välispoliitikat. Pidime osalema NSV Liidu välispoliitikas, kui Moskva seda soovis. Meie noorsõdureid saadeti pärast väljaõpet konfliktipiirkondadesse väljapoole NSV Liitu, et ,,rahustada" idablokki. 1956. aasta oktoobris osalesid meie noormehed Ungari ülestõusu mahasurumises ning 1968. aastal aitasid nad NSV Liidu vägedel Tsehhoslovakkias toimunud Praha kevade jõuga lõpetada. Paljud meie noorsõdruid saadeti 1980. aastatel ohvriterohkesse Afganistani sõtta. Kokku saadeti Eesti NSVst Nõukogude relvajõududesse 1940. aastate keskpaigast 1980. aastate lõpuni hinnanguliselt 350 000 meest.
Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon (OSCE) Organisatsiooni eesmärgiks on suurendada julgeolekut Euroopas koostöö kaudu. Sellele panid aluse 1975. aastal NATO ja Nõukogude blokki kuuluvad riigid. Täna on OSCE-l 55 liiget, sealhulgas ka Eesti. Erinevalt NATO-st pole organisatsiooni käsutuses sõjalisi üksusi. Organisatsioon püüab konflikte ennetada, ohjata kriise, aidata kaasa konflikti tagajärgede likvideerimisele, sealhulgas inimõiguste tagamisega. OSCE saadab konfliktipiirkondadesse oma missioone, kes püüavad hoida vaenutsevaid pooli lahus ja taastada normaalset elukorraldust. 2004. aastal tegutsesid missioonid 16 riigis. 1990. aastatel töötasid missioonid ka Eestis ja Lätis, et jälgida Vene vähemuse olukorda pärast riikide taasiseseisvumist ja kodakondsuse taastamist. Riigist, kus olukord on normaliseerunud ja inimõigused tagatud, viitakse OSCE missioon ära. Ka Eestist on missioon lahkunud. Selle asemel tegutseb valitsuse juures
nimetatakse sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. Loodeti NL poolt, et kolmanda maailma toetamine aitab edukalt vastu seista kapitalismi maailmale, aga kokkuvõttes võib öelda, et kolmanda maailma toetamine pikas perspektiivis oli NL-le ebamõistlik samm. Kulud, mis toetusega kaasnesid, olid päris astronoomilised. Ka toetust sel määral NL tagasi ei saanud. Samas koloniaalsüsteemi lagunemine tõi kaasa kolmandas maailmas väga palju erinevaid relvakonflikte. NL relvade ekspordiga konfliktipiirkondadesse teenis ka päris palju kasu. 25.loeng- 8.mai 13.10.1964- Nikita Hruštšovi tagandamine. Oktoobrikuu oli H jaoks puhkusekuu, vähemalt esimene pool, ise ilmselt ei aimanud, et tema vastu tõsisemat vandenõud organiseeritakse. Hiljem välja pakutud seda, et oli teadlik, et Kremli kaasvõitlejad päris tema tegevusega rahul pole, aga suuremat pööret ilmselt ei oodanud. 13. okt on päev, kui Hruštsov puhkuselt tagasi tuli. Kui Moskvasse jõudis, siis oli selge, et midagi hakkab
annaabi.ee 
