Kiriku ehitamisest alates kuni Eesti iseseisvumiseni kuulus Toomkirik saksa kogudusele ning põhilisteks liikmeteks olid kohalik aadelkond ning saksa rahvusest kaupmehed. Siiski koguduse ajaloo vältel on esinenud ka periood, kus kooskäinud Eesti toomkogudus. Nimelt rootsi ajal 1636. aastal asutati eesti keelne toomkogudus, kuid selle kestvus küünib napilt üle saja aasta. Statistika 2004 2000 1999 1998 Ristitud 51 59 71 47 Konfirmeeritud 37 56 48 35 Laulatatud 17 14 15 7 Maetud 12 12 12 16 Armulauale võetud 2105 1770 1985 1685 Kirikuteenistusi 228 225 218 194 Liikmeannetajaid 526 544 546 550 Laekumisi (kroonides) 2409220 1531833 1210312 1049168 7
Ta suri 07.01.1996 Pärnus, kuid maeti ta 13.01.1996 Saarde. 24 LISA 4 LISA 4. OTTO TALLINN 42 Sündinud: 24.08./06.09.1914 Tartumaa, Kuremaa vald, Toovere küla. Ristitud: 21.09/.04.10.1914 Palamuse. Konfirmeeritud: 08.04.1933 Tartu Peetri kirik. Isa: külakaupmees August Tallinn (13/25.08.1872 Immokese vald 12.10.1936), isa: Juhan. Ema: õmbleja Ida snd Vipper (05.10.1880 Kudina vald 21.12.1937). Õed-vennad: 1. Hermann (23.10.1918?.02.1919). 2. Hugo (08.02.1921) Õpingud: A. Salomoni eraalgkool, 1928 Tartu Linna III Algkool, 192833 Tartu
matusekombestiku näitel" matuste kohta, mida korraldatakse inimestele, kes sageli kõrges eas 31 Kulmar, T. Eesti muinasusundi hingefenomenoloogia probleeme. SATOR, 2000, nr 1, lk 38-49 [WWW] http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator1/ , viimati vaadatud 21.06.2008 23 või vahetult enne surma on otsustanud lasta end ristida, kuid kes pole konfirmeeritud, terminit ,,poolkristlik" või ,,segamatus". Poolkristlikel luterlikel matustel viib vaimulik läbi ainult mõned matmistalituse juurde kuuluvad rituaalid nt Meie Isa palve lugemine, eestpalve surnu eest, kuid jätab ära nt vaimulike laulude laulmise (Torp-Kõivupuu 2003:57). Õigeusklike matuste puhul võib terminit ,,poolkristlik matus" rakendada teisiti. Ortodoksse kiriku seaduse kohaselt saab iga ristitud inimene automaatselt õiguse kõikidele sakramentidele,
annaabi.ee 
