vastuvõtja arvuti. 32. DHCP DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) on protokoll, mis võimaldab lasta serveril dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist kohtvõrgu seademetele. Kutsutakse ka ,,plug-and-play protocol"-iks. See on väga hea protokoll administraatorile, sest muidu peaks ta IP'd manuaalselt määrama ise. 22 DHCP'd saab konfida nii, et see omistaks hostidele jäävad või ajutised IP aadressid (tavaliselt kasutatakse ajutisi, sest IP'de arv on teadupoolest piiratud). Oma dünaamilisuse ja automaatsuse tõttu on see protokoll väga laialt levinud, sest tänapäeval inimesed pidevalt liituvad ja lahkuvad erinevates võrkudes. Protsess näeb välja nõnda: 1)Kui võrku tuleb uus host, siis esimese asjana ta peabki üles leidma DHCP serveri
Peale seda saab ruuter ARPi abil kätte vastuvõtja MAC'i ning toimetab siis paketi teise võrku, kus on vastuvõtja arvuti. 32. DHCP DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) on protokoll, mis võimaldab lasta serveril dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist kohtvõrgu seademetele. Kutsutakse ka ,,plug-and-play protocol"-iks. See on väga hea protokoll administraatorile, sest muidu peaks ta IP'd manuaalselt määrama ise. DHCP'd saab konfida nii, et see omistaks hostidele jäävad või ajutised IP aadressid (tavaliselt kasutatakse ajutisi, sest IP'de arv on teadupoolest piiratud). Oma dünaamilisuse ja automaatsuse tõttu on see protokoll väga laialt levinud, sest tänapäeval inimesed pidevalt liituvad ja lahkuvad erinevates võrkudes. Protsess näeb välja nõnda: 1)Kui võrku tuleb uus host, siis esimese asjana ta peabki üles leidma DHCP serveri võrgus ja seda otsingut saab ta teostada DHCP discover message'ga, mis
ta et “Mina olen B ja minu ip-aadressile vastav Mac-aadress on selline” 32. DHCP DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) on protokoll, mis võimaldab lasta serveril dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist kohtvõrgu seademetele. Kutsutakse ka „plug-and-play protocol“-iks. See on väga hea protokoll administraatorile, sest muidu peaks ta IP’d manuaalselt määrama ise. DHCP’d saab konfida nii, et see omistaks hostidele jäävad või ajutised IP aadressid (tavaliselt kasutatakse ajutisi, sest IP’de arv on teadupoolest piiratud). Oma dünaamilisuse ja automaatsuse tõttu on see protokoll väga laialt levinud, sest tänapäeval inimesed pidevalt liituvad ja lahkuvad erinevates võrkudes. Protsess näeb välja nõnda: