energiast, seega siis päevas kuni 25 g · 50 % energiast e. 75-80% süsivesikutest peaks olema tärklis · Vähemalt 150 g sahhariide on vaja, et hoiduda ketoosist · 20-30 g päevas (piirid 15-35 g) peaks toidus olema kiudaineid 6.1.3. Süsivesikute metabolism, kuidas organism sahhariide kasutab. · Energeetiline substraat -peamine · Ehituslik funktsioon glükopreteiinid ja lipiidid, heteropolüoosid kondroitiinsulfaat, hüaluroonhape, hepariin hüdrofiilsed, limaained Seedetraktis lõhustuvad sahhariidid kergesti, nende lõhustumiseks on vaja suhteliselt vähe erinevaid ensüüme. Inimese süljel on suur amülaassi aktiivsus. Mao happeline keskkond inhibeerib amülaasi ja edasine lõhustumine toimub peensooles pankreasenõre amülaaside, maltaasi, sahharaasi ja laktaasi toimel. Verre imenduvad monosahhariidid, peamiselt glükoos ja vere glükoositase tõuseb
kohta Glükogeeni fosforülaas Glükoosaminoglükaanid Ekstratsellulaarses osas eriti sidekudedes viskoossuse tagamine Lineaarsed polümeerid, vahelduvad uroonhape ja Natsetüülheksoosamiin Hüaaluroonhape (liigesed, silmad), tugevalt hüdrateeruv molekul. Vahelduvad N atsetüülglükoosamiin ja Dglükuroonhape. Sulfateeritud derivaadid: hepariin, kondroitiinsulfaat, dermataansulfaat, kerataansulfaat Bakteri rakukesta polüsahhariidid peptidoglükaan ehk mureiin Bakteri rakukest kovalentselt seotud polüsahhariid ja polüpeptiidahelad NAM, NAG seotud tetrapeptiidi ja pentaglütsiiniga 3D kesta moodustavad ca 20 kihti
orgaanilisi aineid, 5% mineraalaineid Kõhrkoe funktsioonid: · Toestuslik · Kaitsev(nt. liigespindadel) · Morfogeneetiline ja formatiivne (luude pikikasv ja kujunemine) Ehitus 1. Rakud: - Kondroblastid noored kõhrerakud, toodavad põhiainet ja kiude - Kondrotsüüdid küpsed kõhrerakud - Kondroklastid surnud rakkude lammutajad (kõhre makrofaagid) 2. Põhiaine e. intertsellulaarsubstants: - Kondroitiinsulfaat - Kondromukoid 3. Kiud: - Kollageensed (kollageen-II) - Elastsed - Retikulaarsed Rakkude vahel on intertsellulaarsubstants, selle sees kiud kollageensed kiud ja elastsed kiud Kõhre ümbritseb kõhreümbris e. perikonder, selle all on pindmine e. noor kõhr kondroblastidega, kõhre keskel on tsentraalne kõhr tugevalt arenenud territoorium kondronitega(küpsete rakkudega) Kondron kõhrkoe morfofunktsionaalne ühik, selle moodutab kõhrerakkude isogeenne
rakud. Sooma aktiveerub. Schwanni rakud muutuvad parandavateks rakkudeks. Sekreteerivad adhesioonimolekule ja kasvufaktoreid. Katkenud närviots moodustab kasvukoonuse mis kasvab sihtkoe poole tagasi mööda allesjäänud adhesiivset aluskile toru, Schwanni rakud toetavad seda toru. Kesknärvisüsteemis spontaanset aksonite regeneratsiooni ei toimu: Tekkinud gliiapärane armkude (glial scar) takistab aksoni kasvu. Inhibeerivad molekulid: kondroitiinsulfaat proteoglükaanid aggrecan, brevican, neurocan, NG2 (aju rakuvaheaine). Nende üks retseptor: Receptor protein tyrosine phosphatase sigma (PTPσ). Oligodendrotsüütide (müeliini) pinnal on aksonite kasvu inhibeerivaid molekule: Nogo, myelin-associated glycoprotein (MAG). Gliia arm takistab immuunrakkude (põletiku) ja infektsioonide levimist ajju. Kesknärvisüsteemi aksooni regenereerimis-strateegiad.Inhibiitormolekulide ja
annaabi.ee 
